Õiguskantsler Ülle Madise leiab, et kui gümnaasiumid korraldavad sisseastumiskatsed sihilikult samal päeval, et piirata õpilaste võimalusi mitmesse kooli kandideerida, on see seaduse mõttega vastuolus.
Madise: koolikatsete sihilik seadmine samale päevale on seaduse mõttega vastuolus
18. märts 2017, 09:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskantslerilt palus seisukohta inimene, kes kahtles, kas see, kui Tallinna ja Tartu gümnaasiumide 10. klasside sisseastumiskatseid korraldatakse sihilikult samal päeval, on õiguspärane.
Madise nentis sel nädalal avaldusele saadetud vastuses, et tänavu korraldavad mitmed Tallinna ja Tartu koolid sisseastumiskatsed 10. klassi tõesti samal päeval. Samas on tema sõnul keeruline kindlalt väita, et sama kuupäev on valitud sihilikult.
«Kuna tegu on koolivaheajale vahetult eelneva laupäevaga, võis see kuupäev tunduda Tallinna ja Tartu koolijuhtidele sobilik valik ka ilma kokku leppimata. Kui siiski oleks tegu olukorraga, kus Tallinna ja Tartu koolid sõlmivad omavahel kokkuleppe katsete tegemises samal päeval eesmärgiga välistada ühe õpilase mitmesse kooli kandideerimine, oleks see seaduse mõttega vastuolus,» ütles ta.
Madise selgitas, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi on gümnaasiumis õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus, et õpilased leiaksid endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda oma edasine haridustee. Seaduse järgi tuleb gümnaasiumi pidamisel tagada muu hulgas kooli võimekus pakkuda lisaks kohustuslikele õppeainetele valikõppeaineid gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud nõuete kohaselt.
«Seega valitakse gümnaasium õpilase huvidest ja võimetest lähtuvalt, erinevalt põhikoolist, kus koolivaliku põhimõtteks on eelkõige elukohalähedus, mitte kooli õppesuund,» kirjutas ta ja lisas, et nii sätestab seadus kõigile võrdse õiguse konkureerida gümnaasiumi astumiseks.
Seaduse järgi on gümnaasiumi vastuvõtmise eelduseks põhihariduse olemasolu, samuti võib kool hinnata kandidaadi teadmisi ja oskusi ning nende põhjal otsustada, kas kandidaat vastu võtta. Muid piiranguid, sealhulgas geograafilisi ega ka koolide piirarvu, kuhu võib kandideerida, seadus tema sõnul ei sätesta.
«Kõike eelnevat silmas pidades saab järeldada, et teadlikud tegevused, mis piiravad õpilaskandidaadi vabadust kandideerida tema hinnangul talle sobivasse gümnaasiumisse, ei ole seaduse mõttega kooskõlas,» ütles õiguskantsler.