Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Vabariigi sünnipäeva tähistamine algab Eestimaa kontuuri juubeliga

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
EV100 avasündmusel matkatakse läbi omaaegne Eestimaa ja Liivimaa kubermangu piir. | FOTO: graafika: Alari Paluots

Pea sada aastat tagasi, 12. aprillil 1917 ühendati Liivimaa kubermangu lõunaeestlaste asualad Eestimaa kubermanguga ja Eestimaa kontuur hakkas võtma seda kuju, mida me praegu teame. Selle verstapostiga saab alguse mitu aastat vältav Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva tähistamine.

«See meie jaoks mitte väga tuntud ajaloofakt andis mõtte, et võiksime selle kubermangu piiri ajaloohämarusest korraks veel esile manada ja seejärel lõplikult ära kustutada,» ütles EV100 korraldustoimkonna suursündmuste juht Margus Kasterpalu.

1917. aastal toimusid Eesti jaoks pöördelised sündmused. Pärast Veebruarirevolutsiooni hakkasid eesti rahvuslikud ringkonnad taotlema Venemaa Ajutiselt Valitsuselt Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud alade liitmist Eestimaa kubermanguga, et moodustada autonoomne Eestimaa rahvuskubermang. 12. aprillil kinnitaski Ajutine Valitsus määruse, millega Liivimaa kubermangu kuulunud Pärnu, Saare, Tartu, Viljandi ja Võru maakond liideti Eestimaa kubermanguga.

Tänavu ülestõusmispühade ajal, 16. aprillil võtab sadakond eriettevalmistusega eksperti ette raskesti läbitava piiriteekonna Tõstamaalt Peipsini, et ammune piir EV100 tähistamise avasündmusena sümboolselt kustutada.

Eestlasi sajandeid poolitanud kubermangu piiri asuvad kahe- kuni neljaliikmelistes rühmades läbima kutsutud kaitseliitlased ja -väelased, orienteerujad ja ekstreemsportlased, sekka avaliku elu tegelasi. 23 salka läbib piiril igaüks ühe etapi, kokku üle 400 kilomeetri.

Kogenud matkajatel on kaasas GPS-seade, mis edastab signaali nende liikumisteelt. Joone virtuaalset kustutamist saab otse jälgida rahvusringhäälingu (ERR) veebist ja otselülitustest, ERRi stuudio ekraanile kuvatakse tollane maakaart.

Üle tuleb käia kogu toonane piir, sõltumata sellest, mis teele jääb – sealhulgas veekogud, jõed ja ojad –, kuid läbi võõra õue matkajad siiski ei trügi. «Trajektoor on ikkagi mõistlik, et kui on lahtine soolaugas, siis tuleb ringiga minna. Ma ise käingi seda joont praegu läbi, et vaadata, kas need kohad on läbitavad,» lausus parasjagu metsade vahel sumbanud projektijuht Paavo Nael.

«Praeguse järjekordse haldusterritoriaalse ümberjagamise eel on Eestis päris tore neid piirimänge mängida,» muigas Margus Kasterpalu.

Eestimaa ja Liivimaa kubermangu piir jookseb mööda muistseid kihelkonna piire, mis omakorda tekkisid sinna, kus oli võtta looduslik piir: jõgi või soo, kust inimesed läbi ei käinud. Seega on omaaegne piir tänapäevalgi raskesti läbitav.

«See ei ole kunagi olnud mingi rada, see ongi väga raskesti läbitav. Seetõttu me sinna suuri rahvahulki saata ei saa,» nentis Kasterpalu. Marsruudile jäävad sood ja rabad on enamasti pealegi looduskaitse all ning kevadel pesitsevad seal linnud, keda ei tohi häirida.

16. aprilli matk peetakse kahes kategoorias.

«Üks on piirijoone matk, mis võimalikult täpselt, aga mõistlikkuse piires järgib kunagist Eestimaa kubermangu piirijoont. Teised on rahvamatkad, mis on mõeldud selleks, et ka ettevalmistuseta inimesed saaksid päevast osa ja tähistada matkamisega Eesti kontuuri saja-aastaseks saamist,» rääkis Paavo Nael.

Rahvamatkal on lubanud osaleda president Kersti Kaljulaid ja peaminister Jüri Ratas. Rahvamatkajad liiguvad mööda teid, sealhulgas raba- ja jalgteid.

«Üks rada, mis kulgeb mööda Põltsamaa jõge ja lõpeb Päinurmel, on läbitav kanuuga,» tutvustas Nael.

Distantsid jäävad rahvamatkal 10 ja 21 kilomeetri vahele. Kokku oodatakse maakondadesse kunagise piirijoone lähedale matkama ligi 3000 inimest. Matkamiseks tuleb end EV100 kodulehel eelnevalt registreerida. 18 matkarada jäävad avatuks ka hiljem.

Eestimaa kontuuri saja-aastaseks saamist hakatakse tähistama aga juba pisut varem. 1917. aasta 8. aprillil kogunes Petrogradis (Peterburi) kümneid tuhandeid eestlasi meelt avaldama ja nõudma Eestimaa rahvuskubermangu moodustamist. Selle päeva meenutamiseks avatakse samal päeval sada aastat hiljem Peterburis Jaani kirikus mälestustahvel ja toimub RAMi kontsert.

Ajutise Valitsuse otsuse päeval, 12. aprillil peetakse Läänemaal Mihkli kirikus tänujumalateenistus. Mihkli kihelkond oli ainus, mida kubermangu piir poolitas – nii nagu see poolitas kuni 12. aprillini 1917 tervet eestlaste asuala.

Vabariigi sünnipäevaüritusi on tihedalt täis terve aasta. «Me ei pea ilmtingimata käima mööda neid saja aasta taguseid tärmineid, pigem olema siin ja praegu,» lausus Kasterpalu.

Kahe kuu pärast toimub noorte laulu- ja tantsupidu, mis kannab sõnumit «Mina jään».

«Kui avasündmuse käigus tuletame meelde meie maa kontuuri – et see ei ole alati olnud selline, vaid tekkis alles sada aastat tagasi –, siis need noored jäävad sellele samale maale, mille meie oleme nüüd siin alles uuesti avastanud,» rääkis Kasterpalu ja lisas, et just nii, teiste suursündmustega sidudes, riigi aastapäeva tähistada püütaksegi.

Augustis avatakse programm «EV100 igas külas», mis kutsub kogukondi ja väiksemaid külasid üles tähistama Eesti juubelit. «Et see ei jääks ainult linnadesse ja riigi hooleks, vaid jõuaks iga inimese juurde,» selgitas Kasterpalu.

Ajalooliselt on järgmine tähtis kuupäev 28. november 1917, kui Eestimaa ajutine maanõukogu ehk Maapäev kuulutas end kõrgema võimu kandjaks Eestis.

«On ajaloolasi, kes ütlevad, et see on Eesti tegelik sünnidokument, sest sellele otsusele tuginedes sai legitiimselt luua nii päästekomitee kui ka astuda kõik järgmised sammud. See on järgmine saja aasta tagune sündmus, mida me suurelt tähistada kavatseme. Sealt algab EV100 teine periood, meie riigi periood, aga me alustame meie maa perioodiga,» lausus Kasterpalu.

EV100

Sündmusi

  • 16. aprill: avamine. Matk endisel Eestimaa ja Liivimaa kubermangu piiril ning selle läheduses. Otselülitusi matkale ning ülevaadet programmist saab samal päeval jälgida ETVst.
  • Mai–september: Laste Vabariigi elamustuur maakondades.
  • Mai: noortekeskuste matkad sarjast «Kas hundil on pojad või kutsikad».
  • Mai: jooksud sarjast «100 järve jooks».
  • 5. mai: Tour d’Öö esimene sõit Kuressaares.
  • 6. mai: Teeme Ära talgupäev.
  • 1. juuni: lastekaitsepäeval muinasjututegelaste paraad Tallinnas.
  • 10. juuni: Eesti-Soome 100+ jalgpalli maavõistlus.
  • 17. juuni – 19. november: fotokonkurss ja -näitus «100 hetke», kus eestlased püüavad pildile Soomega seotud elamusi ja soomlased Eesti hetki.
  • 14.–22. juuni: Mehhiklaste juubelikingitus Eestile – eesti kultuurisümboleid kajastav supergraafika festival «Mextonia» Tallinnas.
  • Juuni–august: rändmerekool Meresõber liigub üle Eesti ja laseb lastel ja noortel proovida merespordivahendeid.
  • Juuli 2017 – juuli 2018: Edward von Lõnguse digitänavakunst Brüsselis ja mujal Euroopa linnades.
  • Juuli 2017 – juuli 2018: Trad. Attack!’i Euroopa juubelituur.
  • 28.–30. juuli: Võru lastefestival «Rõkkab rõõmust Maakera».
  • 14. august – 24.august: Paavo Järvi ja Eesti Festivaliorkestri esimene ringreis Jurmalas, Turus, Kopenhaagenis ja Stockholmis.
  • August 2017 – juuli 2018: teatrisari «Sajandi lugu» teatrites üle Eesti. Igal kuul sünnib lavastus, mis käsitleb viimase saja aasta üht kümnendit.
  • 9. oktoober: Konrad Mägi näituse avamine Rooma Galleria Nazionale d’Arte Modernas.
  • 17. november: rahvusooper Estonia sõidab ringreisile Soome.
  • 28. november: laste maapäev.
  • Detsember: «Robotex 2017», maailma suurim robotivõistlus.
  • 2017: kohtumisõhtud levimuusika tähtedega, mille tulemusel avatakse Tallinnas Maarjamäe muuseumikompleksis Eesti Kuulsuste Koda.
  • Programm on avatud ja kestab kuni Tartu rahu sajanda aastapäevani 2.02.2020.

Teeme Eestile kingitusi

  • Igal lapsel oma pill: muusikakoolidele soetatakse sadu uusi pille, et lapsed kasvaksid õnnelikeks kodanikeks.
  • Laste Vabariik: liikuv sünnipäevaprogramm lastele.
  • Hea avalik ruum: arhitektuuriprogrammis uuendatakse linnasüdamed.
  • Eesti 100 tamme: igas maakonnas luuakse tammeparke.
  • Sajandi lugu: teatrid teevad paarikaupa iga Eesti ajaloo kümnendi kohta ühe uuslavastuse.
  • EV100 igas külas: iga küla, alev või linnaosa saab valida päeva, et tähistada Eesti juubelit ja esitleda oma kingitust.
  • Eesti 100 aaret: avastusmäng tähendusega kohtade tundmaõppimiseks.
  • Teomeeter: väikeste tegude mobiilirakendus, mis aitab igaühel Eesti elu paremaks muuta.
  • Miljon pluss: miljon eestikeelset artiklit veebientsüklopeediasse Vikipeedia.
Tagasi üles