Haapsalu tulekahju esialgne ekspertiis, mis kinnitas, et kahjutuli sai alguse lahtisest tulest, ehmatas nii lastekodu töötajaid kui ka kriisikomisjoni.
Haapsalu kahjutuli võis alguse saada tikkudega mänginud lapsest
19. märts 2011, 00:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui oli lahtine tuli, siis pidi olema ka süütaja,» ütles kriisikomisjoni esimees, Lääne maavanem Neeme Suur.
Tema sõnul oleks inimlikult olnud lihtsam, kui tulekahju põhjustajaks oleksid olnud näiteks elektrijuhtmed. «Aga kui see oli ka süütu lapse tegu, siis keda see lohutab,» ohkas maavanem.
Eksperdid tuvastasid, et tulekahju sai alguse hoone põhjatiiva välisukse juurest koridorist, kus seisis puuvillariidega kaetud tugitool ja maas oli sünteetiline vaip. Sealt edasi levis tuli läbi vahelae pööningule ja kandus hoone keskme suunas. Arvestades tulekahjukoldes paiknenud materjale, võis süüteallikas olla väikese võimsusega.
Küsimusele, millal tuli alguse sai, ekspertiis täpselt ei vastanud, kuid päästekolledži juhataja-kutseõpetaja Heiki Soodla sõnul loetakse tulekahju tekkeajaks alates algfaasist 40 sekundit kuni 30 minutit ja keskmiseks arengukiiruseks viis minutit.
«Tuli oleks pidanud hõõguma 10–15 minutit, kuni leek tekkis,» ütles Lääne ringkonnaprokurör Indrek Kalda, et ekspertide hinnangul ei pruukinud lahtise tule allikas olla suur, kuid ilmselt oli see midagi muud kui suitsukoni.
Lastekodu juhataja Eve Kabin teatas eile hommikul esimese reaktsioonina, et lahtist tuld ei saanud seal olla. «Raudselt!» kinnitas ta eile hommikul ERRi uudisteportaalile.
Hiljem ei olnud šokeeritud lastekodujuhataja enam kommentaarideks kättesaadav.
«Mingist suitsetamisest ei saa juttugi olla. See on koridor. Kas te kujutate ette, et lastekodus teeb keegi toas suitsu?» ütles Kabin ERRile.
Lastekodu territooriumil ei või reeglite järgi üldse suitsetada, kuid üks nurgake selleks oli lastekodu hoovil, administratiivtiiva-poolses hoovis siiski tehtud. See jääb aga eemale, hoopis teisele poole majaosa, kust tuli alguse sai.
Tulekahju avastamise hetkel kell pool kolm pärastlõunal oli lastekodus pärast lõunasööki vaikne tund. Suurem osa 37 lapsest tegi lõunauinakut ja puhkepausi pidas ka üheksa sel päeval tööl olnud kasvatajat.
Kes ja kus kahjutule tekkimise ajal täpselt viibis, eile keegi ütlema ei soostunud. Teada on vaid see, et kaks last olid kasvatajaga õues jalutamas.
«Enne kriminaaluurimise lõppu ei saa niisugustele küsimustele vastata,» tõrjus prokurör Kalda.
Lastekodudele kehtivate reeglite järgi ei või seal üldse lahtist tuld kasutada, isegi mitte jõulude ajal väikseid küünlaid. Postimehega vestelnute sõnul võis tulekahju põhjustada ka keegi lastest, kes kusagilt, kas või mõne kasvataja kotist või taskust, oli tikud või tulemasina kätte saanud.
Prokuröri sõnul ei ole välistatud ka tahtliku süütamise versioon. «Sel juhul tuleb üritada leida, kellel võiks selleks motiiv olla,» ütles Kalda.
Allesjäänud versioonide kallal jätkab tööd politsei.
«Esimene küsimus on teha selgeks, kes kahjutule põhjustas, ja teiseks, kas laste järelevalvenõudeid järgiti ja kas neid piisavalt järgiti,» lausus ringkonnaprokurör.
Uurimist raskendab ka see, et ütlusi peavad andma ka puudega lapsed. «Ütlusi on neilt juba ka võetud, aga seda tuleb veel teha,» ütles Kalda, lisades, et seda on keeruline teha.