Veel eelmisel nädalal oli haigekassa nõukogu seda meelt, et meedikute palgatõusuks planeeritud 23,6 miljonit jagatakse laiali, kui tänaseks pole kollektiivlepingut sõlmitud. Täna otsustati, et raha laiali jagamisega pisut oodatakse.
Meedikutel säilis lootus palgatõusuks kunagi hiljem
22. märts 2017, 15:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me mõistame meedikuid, et enne kui valitsus pole riigieelarve kontekstis konkreetseid otsuseid langetanud, ei soovi nad kollektiivlepingule alla kirjutada,» rääkis haigekassa nõukogu esimees Jevgeni Ossinovski. Sellest tulenevalt jõuti kompromissini, et oodatakse aprillis ära valitsuse vastavad otsused riigieelarve kohta. Pärast seda langetavad haigekassa nõukogu ja valitsus otsuse tõsta tervishoiutöötajate palka kokku lepitud mahus, lubas minister.
Algselt loodeti, et tänaseks saab meedikute kollektiivleping allkirjad ja palku saab tõsta alates 1. aprillist. «Kuna seda objektiivsetel asjaoludel täna ei sündinud, siis leppisime kokku kompromisslahenduse, et 1. aprillist palgad tõusevad, kuid tõusevad pärast valitsuse otsust ja kollektiivlepingu allkirjastamist,» rääkis Ossinovski. Ta kinnitas, et valitsus tervishoiu lisarahastamise otsuse langetab ja on välistatud võimalus, et lisaraha ei tule.
Ajalooline otsus
«Valitsus langetas eelmisel neljapäeval ajaloolise otsuse, tunnistades, et Eesti tervishoiusüsteem ei ole tänase rahastamismudeli juures jätkusuutlik, haigekassa tulubaasi tuleb laiendada ja tervishoidu tuleb muudest (riigi – toim) tuludest suunata lisaraha,» rääkis töö- ja terviseminister. Kuigi rahanappus tervishoius on ekspertidele teada olnud juba kümme aastat, siis varasemad valitsused ei ole kunagi sellise otsuseni jõudnud.
«On räägitud (patsientide – toim) omaosaluse suurendamisest, tervishoiusektori erastamisest ja kasutatud muid asendussõnu, et päris probleemi mitte lahendada. Aga nüüd on meil selles osas ühine arvamus, et aprillis saab see küsimus lahenduse ja vajalikud summad leitakse,» ütles minister. Ta möönis, et vaidlused lisaraha leidmiseks veel käivad.
Lisaraha ei laeku kohe, vaid etapiviisiliselt. «Riigieelarve strateegia pannakse kokku neljaks aastaks, aastani 2021. Ma arvan, et selleks ajaks võiksime täiendavate summade osas kokkuleppele jõuda,» ütles minister.
Õnnestunud leppimine
Eile sotsiaalministeeriumis toimunud kohtumisel leidsid seni üsna eri meelt olnud töö- ja terviseminister ning meedikute esindajad üksmeele.
Meedikud olid seni küll rahul kollektiivlepinguga pakutud palgatõusuga, kuid soovisid, et töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski kirjutaks alla hea tahte avaldusele, milles nähakse ette muudatused Eesti tervishoiu paremaks rahastamiseks. See lepe kirjutati alla teisipäeval pärast meedikute ja sotsiaalministeeriumi esindajate kohtumist.
Kuigi lepe sai eile allkirjad, ütles arstide liidu esindaja Katrin Rehemaa BNSile, et tervishoiutöötajad enne valitsuse aprillis tehtavaid otsuseid lõplikku streigiotsust ei langeta.
Teisipäeval allkirjastatud dokumendi järgi suurendab haigekassa järgmisest aastast arstiabi kättesaadavust ja rahastab tegeliku ravivajaduse sajaprotsendiliselt alates aastast 2020. Selle otsusega peaksid lühenema eriarstiabi järjekorrad ning haigekassa hinnangul on katmata ravivajadus hetkel umbes 67 miljonit.
Raviteenuste hinnad hakkavad sisaldama kõiki kvaliteetseks teenuseosutamiseks vajalikke ressursse. Haiglate lepingumahtu ületava töö eest tasumisel säilivad senised põhimõtted ja ületöö koefitsiente ei vähendata.