Kiisler: kui Tsahkna süüdistab IRLi muredes põhikirja, on ta ise eestvedaja rollist loobunud

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siim Kiisler.
Siim Kiisler. Foto: Jaanus Lensment

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) aseesimees Siim Kiisler leiab, et kui erakonna esimees Margus Tsahkna süüdistab erakonna muredes põhikirja, siis on ta kaotanud reaalsustaju ja ise eestvedaja rollist loobunud.

Kiisler märkis täna õhtul erakonnakaaslastele saadetud kirjas, et kaks aastat tagasi valitud esimehe ja juhtkonna mandaat on lõppemas ja nüüd on aeg anda tehtule hinnanguid. «Ühtpidi oleme väga edukalt viinud ellu mitmeid lubadusi ja hoidnud ilmavaatelisi seisukohti. Võime ja peame uhkust tundma meie erakonna poolt saavutatu üle! Kuid meie senised toetajad ja paljud liikmed ei ole meie tegevusega rahul ja nõuavad tõsiseid muutusi,» ütles Kiisler, kelle sõnul on tähtis rahulolematuse põhjused tõsiselt läbi analüüsida ja olla enda vastu aus ja kriitiline.

Tema sõnul on väga inimlik otsida sellises keerukas olukorras lihtsaid lahendusi ja süüdistada kedagi teist. «Kõige raskem on aga vaadata peeglisse ja küsida endalt – mida ma ise oleksin võinud paremini teha, et olla edukam? Eelkõige peab nii endalt küsima iga organisatsiooni juht,» lausus ta.

Kiisleri sõnul on ka juhi puhul inimlik leida ebaedu põhjustajaid mujalt – näha neid konkurentides, eestseisuses või põhikirjas. «Kui siit tulenevalt veenab keegi algul iseennast ja siis ka juba kõiki teisi, et erakonna senistes muredes on «süüdi» põhikiri, siis on ta kahjuks kaotanud taju sellest, mis tema ümber toimub ja ta ise on loobunud eestvedaja rollist,» kirjutas ta.

Tema sõnul ei juhi mitte ühtegi erakonda põhikiri, vaid erakonna aktiivsed liikmed. «Ja kui keegi tahab vahetada välja erakonna liikmeid, siis kahjuks ei ole ta enam ühendaja, vaid lõhkuja,» ütles Kiisler.

IRLi aseesimehe sõnul mõtleb tugev ja vastutustundlik juht alati kõigepealt erakonna kui terviku huvidele, kusjuures erakonna huvides on liikmete vastastikune austus ja koostöö. «Erakond vajab selget ideoloogilist juhtimist, eesmärkide kindlat elluviimist ning liikmete järjekindlat kaasamist, mis eriti viimasel ajal on löönud tugevalt kõikuma,» kirjutas ta.

Kiisleri sõnul on erakonnale uue juhtkonna valimisel vaja tugevat konkurentsi. «Konkurents ja valimiskampaaniad peavad olema aga väärikad ja ausaid reegleid järgivad! See on oluline osa austusest ja vastutustundest meie ühise erakonna ja meie tuhandete liikmete ees,» lisas ta.

IRLi esimees Margus Tsahkna teatas esmaspäeval erakonna eestseisuses, et taotleb erakorralise suurkogu kokkukutsumist, et muuta IRLi põhikirja ja erakonna juhtimine ümber korraldada. Erakonna volikogu koguneb eestseisuses hulgaliselt eriarvamusi tekitanud nõuet arutama 8. aprillil.

Eile avaldas põhikirja muutmiseks erakorralise suurkogu korraldamisele toetust IRLi aseesimees Marko Mihkelson, kelle sõnul on erakonna siht hägustunud ning populistlikud eksirännakud pole andnud loodetud tulemusi. Tema hinnangul tuleks erakonna juhtimine muuta avatumaks ja kaotada senine, vaid üht kitsast seltskonda soosiv süsteem.

Põhikirja muutmine on IRLis kõne all olnud juba alates 2015. aasta suvest, kui erakonnas moodustati Mart Nuti juhtimisel vastav töögrupp. Lisaks esitas oma ettepanekud ka toonase suurkogu eel kriminaalkorras karistatud inimeste erakonda toomist uurinud aukohus. Eestseisus arutas põhikirja muutmist sama aasta augustis ning toetas erakonna toonase pressiteate kohaselt muudatuste elluviimist. Samas ei ole suurkogule neid seni otsustamiseks esitatud.

Tsahkna soovis juba siis muuta juhtorganite valimissüsteemi, et vähendada võimalusi valimisblokkide tekkeks ja seega ka valimistulemustega manipuleerimiseks. Tema hinnangul tuleks muu hulgas vähendada eestseisuse suurust ja anda igale liikmele eestseisuse valimisel praeguse nelja asemel üks hääl. Lisaks lubaks ta juhtorganite valimisel elektrooniliselt hääletada, et tagada võimalikult paljudele liikmetele võimalus otsustamises osaleda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles