Palts: suhtusime uutesse tulijatesse üleolevalt

Tõnis Palts. Foto: Alar Truu/Õhtuleht

Põhikirja kosmeetilised muudatused Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) madalseisust välja ei too, ütleb erakonna eestseisuse liige, endine Tallinna linnapea Tõnis Palts.

Nädala alguses haaras IRLi esimees Margus Tsahkna viimasest õlekõrrest, kutsudes kokku suurkogu, et muuta erakonna põhikirja ja programmi. Kaitseministri tuumanupule vajutamise põhjuseks oli püüd kärpida Isamaaliidu ja Res Publica liitumise järel erakonnas võimust võtnud Res Publica leeri mõjujõudu.

2015. aasta suvel saatis IRLi eestseisuse liige Tõnis Palts erakonnakaaslastele kirja, kus tõdes, et erakond vajab suuremaid muutusi kui lihtsalt juhi vahetus. Toona leidis ta, et kui IRL oleks end õigel ajal reforminud, siis ei oleks tekkinud riigikogu valimistel EKRE või Vabaerakonna fenomeni.

Nüüd tunnistab Palts, et pelk programmi ja põhikirja muutmine soovitud edu ei too.

«Plahvatus ise paneb inimesed liikuma. Iseasi, kas ikka lõhutakse vaenlast. Ja Tsahkna peab hoolega vaatama, kustpoolt tuul on, et pärast radioaktiivse pilve alla ei jääks,» vastas Palts Postimehe küsimusele, kas Tsahkna äärmuslik samm võib ka loodetud edu tuua. «Pakutavaid programmimuudatusi peaks hoolega kaaluma. Näiteks igale erakonnaliikmele juhtorganite valimisel ühe hääle andmine võib hoopis vanu olijaid veelgi rohkem kinnistada. Väiksem juhatus vähendab erakonna põhirelva ehk liikmete kaasatust.» Praegu on IRLi juhatus 24-liikmeline, uuendustega soovib Tsahkna seda poole väiksemaks muuta.

Erakonnakaaslastele saatis sel nädalal kirja ka IRLi välispoliitikaguru Marko Mihkelson, kes avaldas toetust Tsahknale, olles ise samas üks kõige tõenäolisemaid uue juhi kandidaate. Kas aitaks kiire, enne sügisesi kohalike omavalitsuste valimisi toimuv juhivahetus veel IRLi? «Ma ei usu, et leitakse inimene, kelle näost ainuüksi piisaks. Kui just Angela Merkelit nõusse ei saada,» muigas Palts skeptiliselt. «Hüüatusega, et vaja tööd teha, võib hobuseid ergutada. Vaja on mõelda, kuidas teha paremini kui näiteks Reformierakond. Erakonda on vaja juhtida – mitte nii nagu juhitakse kolhoosi, vaid nii nagu tõusvat start-up’i.»

Samas pole Paltsu hinnangul IRLis keerulisem olukord kui teistes erakondades. «Lihtsalt eelmine juhtkond suhtus liiga üleolevalt uute tegijate – Vabaerakonna ja EKRE – turule tulekusse,» leidis ta.

ERR küsis IRLi eestseisuse liikmelt Helir-Valdor Seedrilt, kas nn Res Publica tiiva esindajate Ken-Marti Vaheri, Urmas Reinsalu, Sven Sestri ja Siim Kiisleri mõju takistab IRLi poliitilise suundumuse välja kujundamist, nagu ütles neljapäeval Marko Mihkelson.

«See oleks küll väga lihtsustatud käsitlus, kui me saame öelda, et kolm-neli inimest on nüüd kogu erakonna ideoloogilist või poliitilist määratlust niivõrd takistanud, et see on meie peamine probleem. Kindlasti ei ole see nii,» vastas Seeder.

«Ma ei julge kuidagi öelda, et juhtkonnas domineeriks vana Res Publica tiib. See rindejoon ei jookse juba ammu Isamaa ja Res Publica vahel,» rõhutas ta.