Hannes Rummi sõnul näeb Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees Margus Tsahkna, et kõige lihtsam oleks IRLile tähelepanu ja toetust võita erakonna sisevaidlustega.
Rumm: Tsahkna kasutab IRLi sisekonflikti ära valimiskampaaniaks (1)
26. märts 2017, 16:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ta võib väga edukalt vaadata seda, mis on juhtunud Reformierakonna ja Keskerakonnaga, kes on viimasel ajal olnud väga tõsises sisetülis – kummagi erakonna puhul pole see toonud kaasa reitingu kadu, pigem vastupidi,» selgitas Rumm Vikerraadio saates «Rumm ja Samost».
«Reiting on kehv ning erakonnal on väga raske kohalike valimiste puhul tekitada mingit üle-eestilist teemat, olles ise samal ajal valitsuses koos Keskerakonnaga,» lisas ta. Kõige lihtsam on Rummi sõnul erakonnale tähelepanu ja toetust tõmmata sisevaidlustega.
«Kui Tallinnas see ei tööta, siis mujal pool Eestis võiks lootust olla päris palju.»
Saates Anvar Samostit asendanud haridusminister Mailis Reps (Keskerakond) leidis, et IRLi puhul on huvitav see, et see on ainuke selgelt parempoolne valitsuspartei. «Ta võiks ühiskonnas ollagi selline jõuline, kasvav parempoolne partei, aga ju siis seal jäi midagi puudu,» kommenteeris Reps.
Lobjakas: Tsahkna on klanni juht, kellel klanni pole
Ahto Lobjaka sõnul on Margus Tsahkna «üks neid järjekordseid IRLi poliitikuid, kes konfliktis enda parteikaaslastega avastab, et tal seljatagust praktiliselt ei ole».
«Ta on klanni juht, kellel klanni pole. Neid on IRLis varemgi olnud, nad on sealt kõik välja pudenenud, alates Aaviksoost ja lõpetades Partsiga,» rääkis Lobjakas Raadio 2 saates «Olukorrast riigis». «Tegelik klann, kes moodustab IRLi, on endiselt see n-ö poistebänd, kuigi ta on nüüd hallinev poistebänd – Urmas Reinsalu, Ken Marti Vaher ja räägitakse ka Siim Kiislerist ja Sven Sesterist.»
Lobjaka sõnul on IRL üles ehitatud nii, et seda juhivad kulissidetagused inimesed. «Seal on ideede asemel klannid ehk personalipoliitika, mida manageeritakse reformierakondlik-respublikaanlikul moel, mis on Eesti poliitikat vaikselt kulisside taga kujundanud enam kui kümme aastat.»
IRLi ainus funktsioon tundub Lobjakale olevat hoolitseda selle eest, et erakonna inimesed, kes on valitsuses, saaksid sinna rahulikult jääda aastani 2019 ja siis vaadata, mis saab pärast veeuputust.
«Nende ainuke point surevas erakonnas on selle laibaga ratsutada 2019. aastani ja vaadata, mis siis saab,» sõnas Lobjakas. Ta ennustas, et kui erakond ei peaks riigikogu valimistel künnist ületama, on seal rida inimesi Res Publica tiivast, kes lähevad Reformierakonda üle.
Karnau: Tsahkna kapital on otsas
Andrus Karnau sõnul tundub Tsahkna kapital erakonna sees olevat otsa saanud. «Kõik need, kes teda kunagi toetasid, näivad olevat temas pettunud. Üks põhjus on kindlasti erakonna madal reiting – kui reiting on madal, siis juhid kaotavad varem või hiljem oma koha.»
IRLi reiting on juba kaks aastat püsinud alla kümne protsendi. Tsahkna teatas esmaspäeval erakonna eestseisuses, et taotleb erakorralise suurkogu kokkukutsumist, et muuta IRLi põhikirja ja erakonna juhtimine ümber korraldada. Peale võimaliku erakorralise suurkogu peab IRL korraldama sel aastal ka korralised juhtorganite valimised.
Erakonna volikogu koguneb suurkogu kokkukutsumist arutama 8. aprillil.