Estonia kaevurid pääsesid eile taas tööle

Reede hommikul tulekahju tõttu seiskunud Estonia kaevandus alustas eile taas põlevkivi tootmist, samal ajal jätkati põlenguala ümber kaitsetõkete rajamist, et vältida taassüttimise võimalust.

Eesti Põlevkivi allmaatööde juht Rein Kaarlõp ütles, et reedel enne kella kümmet hommikul puhkenud põlengu kustutamiseks kulus 20 tundi. Umbes 300 ruutmeetri suurune ala 9. strekis piirati esialgsete tõketega ja ujutati veega üle.

Sulgevad õhu juurdepääsu

Kaarlõpi sõnul taheti eile õhtuks lõpetada kapitaalsemate betoontõkete rajamine, et takistada õhu ligipääsu. «Ega mingeid muid variante olegi,» tõdes ta. «See on nagu ahi, kus tuli on jäänud miilama – nii kui teed ukse lahti, vallanduvad leegid. Niikaua kuni õhk ligi pääseb, säilib taassüttimise oht.»

Kaevurid laskusid eile hommikul ligemale 70 meetri sügavusse Estonia kaevandusse ja jätkasid tavapärast tööd. Vaid põlenguala läheduses tegutsenud jaoskond ei pääsenud oma tööpostile.

«Valmistame neid mehi ette tööks kaevanduse teises piirkonnas, osa neist olid ametis ka kaitsetõkete rajamisel,» rääkis Kaarlõp.

Kaarlõpi kinnitusel ei sattunud põlevkivitarned kaevanduse sunnitud seiskumise tõttu ohtu. Põlengu tagajärjel tekkinud rahalise kahju arvutamine tema sõnul alles käib.

Põhjused selgitamisel

Tulekahju puhkes konveierilindi süttimisest. Miks konveierilint põlema läks, polnud eilseks veel õnnestunud välja selgitada.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ütles eile riigikogus, et tal pole praegu andmeid, milline võis olla kaevanduspõlengu keskkonnakahju.

Keskerakondlasest riigikogu liige Lembit Kaljuvee, kes kuulus aastatel 1999–2007 Eesti Põlevkivi juhtkonda, pani põlengu ühte ritta kolme viimase aasta jooksul kaevandustes kolme surmaga lõppenud tööõnnetusega ja seostas neid põlevkivikontserni juhtimise vigadega.