Keskkriminaalpolitsei töötajad esitasid ühele Torma perearstile ja kolmele Jõgevamaa arstile kahtlustuse korruptsioonikuritegudes.
Keskkriminaalpolitsei kahtlustab nelja arsti korruptsioonis (17)
29. märts 2017, 10:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Torma valla perearst Julia Saks-Maasalu kinnitas Postimehele, et tema on üks keskkriminaalpolitseilt kahtlustuse saanud arstidest, teda kahtlustatakse altkäemaksu vahendamises. «Ma andsin poolteist tundi ütlusi. Praegu me oleme ainult protokolli koostanud, öeldi, et kõik on töötlemise käigus alles,» lausus ta.
«Nemad ei teadnud seda süsteemi ja ma seletasin neile, kuidas see (töövõimetuspensioni – toim) vormistamine tegelikult käib ja miks seal ainult minu allkiri oli. Seletasin, kuidas see läbi arvuti tuleb. Nad ei teadnud, neil ei olnud õrna aimugi, kuidas see asi tegelikult toimub,» rääkis Saks-Maasalu.
Perearst kinnitas, et tunneb ka teisi kahtlustuse saanud Jõgevamaa arste. «Lubati veel välja kutsuda ja öeldi, et see on pikk protseduur ning siin on vaja üle kuulata üle 100 või 200 inimese,» lisas Saks-Maasalu, kes jätkab praegu tööd Torma Ambulatooriumis.
«Tehti massiliselt töövõime hindamisi vana süsteemi järgi läbi sotsiaalkindlustusameti. Ma arvan, et see oli ka see põhjus, miks politseil tekkis äkki huvi, et miks seda on väga palju tehtud.»
Postimehe teada on kahtlustuse saanud veel Torma perearstipraksise Sadala alevikus asuv perearst, kes töötab osaliselt ka neuroloogina Jõgeva haiglas, Jõgeva haigla röntgenoloog, kes on ühtlasi Mustvee tervisekeskuse juhataja, ning üks erapraksises praktiseeriv psühhiaater.
Diagnoositi olematuid haigusi
Kolme arsti kahtlustatakse selles, et nad esitasid eelmise aasta vältel sotsiaalkindlustusametile tegelikkusele mittevastavaid andmeid patsientide tervise kohta, et tagada viimastele töövõimetuspensioni maksmine. Ühte arsti kahtlustatakse altkäemaksu vahendamises, teatas Lõuna ringkonnaprokuratuur.
Kahtlustuse järgi diagnoosisid arstid töövõimetuspensioni taotlevatele inimestele erinevaid tervisehädasid ilma, et osa patsiente vastuvõtul üldse käinud oleksid. Osa patsientide puhul võltsisid arstid terviseseisundi kirjeldusi ja diagnoosisid haigusi, mida patsientidel kas sellises ulatuses või üldse ei olnud.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Püssi sõnul võib menetluse raames tänaseks kogutud andmete põhjal arvata, et vajalikud tervisetõendid väljastati patsientidele altkäemaksu vastu. «Menetluse andmetel said alusetult töövõimetuspensioni mitmed inimesed ning uurimisel kogutud informatsioon annab alust arvata, et selliste inimeste hulk on suuremgi,» ütles Püss.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler lisas, et iga selline juhtum peab tulema avalikuks, et vältida edaspidi olukordi, kus mingi hüve eest võltsitakse riigilt toetuse saamiseks dokumente.
«Juba arstieetika koodeksi järgi ei tohi arst oma ravitöö eest saada muid materiaalseid hüvesid peale palga või kokkulepitud tasu. Altkäemaksu võtmine kahjustab paratamatult meditsiinitöötajate mainet ja õõnestab usaldusväärsust. Usun, et selliste tuvastamist leidnud halbade näidete varal on võimalik meditsiinikultuuri ja arstieetikat veelgi paremaks muuta. Väga oluline on igast sellisest kahtlasest juhtumist teatada, sest vastasel juhul võivad kannatada need patsiendid, kes tegelikult toetust vajavad, kuid ebaaususe tõttu sellest hoopis ilma võivad jääda,» lausus Ombler.
Jõgeva haigla juht Peep Põdder lükkas ümber igasugused kahtlused selle kohta, et ka Jõgeva haiglale oleks politseil mingeid etteheiteid käesolevas asjas. Põdder rõhutas, et patsiente tuleks tegelikult nüüd maha rahustada, sest korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri väide, et mõni toetust vajav patsient võib altkäemaksu juhtumi tõttu toetusest ilma jääda, ei pea paika.
«Ombler ähvardab patsiente, kes vajavad töövõime hindamist ja määramist, aga nad ei jää sellest toetusest mingil juhul ilma, sest see määratakse neile, ja ükskõik kus need arstid on, selliste arstide töö ei saa tegelikult mitte kuidagi kahjustada neid patsiente, kellel seda tõendit vaja on,» rääkis Jõgeva haigla juhataja.
Töövõimet hakkas pärast töövõimereformi nendele inimestele, kellel pole viimase kuue aasta jooksul püsivat töövõimetust määratud, hindama töötukassa, kes kasutab selleks ekspertarstide hinnangut. «Need ekspertarstid on koolitatud ja omavad selleks vastavat tunnistust ning kõik haiged seda saavad – mitte mingil juhul kellelegi millegi määramine neid ei puuduta,» lausus Põdder.
Töövõimetuspensionäride töövõimet hakati uutel alustel hindama töötukassas alates käesoleva aasta 1. jaanuarist. Põdderi sõnul püüdsid paljud perearstid üle Eesti veel enne selle aasta algust oma pikaajalistele töövõimetuspensionäridele puude ja töövõime kaotuse vana süsteemi järgi ära määrata.
«Tehti massiliselt töövõime hindamisi vana süsteemi järgi läbi sotsiaalkindlustusameti. Ma arvan, et see oli ka see põhjus, miks politseil tekkis äkki huvi, et miks seda on väga palju tehtud,» ütles Põdder ja lisas, et eelmine süsteem võimaldas palju suuremale osale inimestest töövõime kaotust määrata ja oli patsiendisõbralikum.
Enne töövõimereformi pidi inimene töövõimetuse tuvastamiseks esitama sotsiaalkindlustusametile ekspertiisitaotluse. Taotlusel tuli muu hulgas märkida raviarst või arstid, kellel olid olemas inimese kohta käivad terviseandmed. Püsiva töövõimetuse tuvastamiseks tuli arsti vastuvõtul käia kolme kuu jooksul enne ekspertiisitaotluse esitamist.
Sotsiaalkindlustusamet kontrollis tervise infosüsteemist, kas taotlusel nimetatud raviarst oli sinna kandnud viimase kolme kuu jooksul terviseandmed. Kui oli, edastati taotlus ekspertarstile arvamuse saamiseks.
Kui tervise infosüsteemis andmed puudusid, esitas SKA taotlusel märgitud raviarstile nõude terviseandmete saamiseks. Raviarst edastas vajalikud andmed tervise infosüsteemi või otse sotsiaalkindlustusametile. Seejärel edastati taotlus ekspertarstile arvamuse saamiseks ning sotsiaalkindlustusamet tegi püsiva töövõimetuse tuvastamise või mittetuvastamise otsuse.
Politsei palub kõigil, kes teavad nendest juhtumitest, võtta politseiga ühendust numbril 7468 504 või saata e-kiri aadressile korruptsioonivihje@politsei.ee.
Kriminaalasja kohtueelset menetlust viib läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ning juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur.