Riigikohtu halduskolleegium määras tänaste lahenditega taas hüvitised kahele kinnipeetavale, kuna neile ei tagatud vanglas nõuetekohast isiklikku ruumi. 2014. aastast on kohtud lahendanud 165 sellist kahjunõuet ja kinnipeetavatele välja mõistnud mitukümmend tuhat eurot.
Riigikohus selgitas, et miinimumnõuded vanglatingimustele, sealhulgas kambripinna suurusele tulenevad Euroopa inimõiguste konventsioonist. Kui riik on võtnud rahvusvahelise kohustuse, peab seda ka täitma.
Kinnipeetavate kaebuste laine algas 2014. aastal, pärast Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust määrata ühele Tallinna vangla kinnipeetavale moraalse kahju hüvitiseks 10 000 eurot. Kuna Tallinna vanglas ei suudetud varasematel aastatel pikka aega paljude vangide põhiõigusi järgida ja mõnelgi juhul oli rikkumine raske, tekkis kümnetel vangidel õigus kahjuhüvitisele.
Aastatel 2014-2016 vaatasid kohtud läbi 165 ruumipuuduse kaebust. Neist 79 puhul mõisteti kinnipeetavale hüvitis, 11 puhul tuvastati küll õigusvastasus, kuid hüvitist ei määratud, ning ülejäänud juhtudel jäi kaebus rahuldamata. Paljudel puhkudel on kohtud osaliselt või täielikult lõpetanud kahjunõude menetluse selle aegumise tõttu. Hüvitisi oli eelmise aasta sügise seisuga kinnipeetavatele välja mõistetud kokku umbes 37 000 eurot.
Kohtupraktika näitab, et pärast esimeste sarnaste kaebuste rahuldamist on olukord vanglas paranenud.
Riigikohus on märkinud, et hüvitist määrates saab arvestada kõiki vaidlusaluse juhtumi asjaolusid. Seega võtavad kohtud rikkumise raskust vähendava asjaoluna arvesse näiteks seda, kui vang pole pidanud viibima tervet ööpäeva kambris. Seevastu isiku varasemaid kuritegusid ei saa hüvitise määramisel arvestada ja vangistustingimuste osas kuriteost lähtuvaid erisusi ette ei nähta.