Ühest küljest võiks maksumaksja justkui rõõmustada, sest kauaoodatud seaduse eelnõu kärbib mitmeid hüvesid – nimelt ei kavatse riik enam ametniku eest õppelaenu tasuda ega anda talle kasutada tööandja eluruumi. Praegu ametis olevast 26 000 ametnikust jääb alles vaid 16 000. Ülejäänud muudetakse tavalisteks töölepingulisteks töötajateks.

Kaob ka ametnike lisapuhkus, mida staaži kasvades lisandub 35-päevasele tavapuhkusele koguni kümne päeva jagu. See on paljude erasektori töötajate jaoks lausa unistus.

Uued ja vanad

Kuid ometi on äsja valminud eelnõul ka pahupool: selgub, et mitmed hüved, mida ametnikele on aastaid ette heidetud, jäävad praegu ametis olevatele töötajatele siiski kehtima.

Teisisõnu – kes ametnikest võtab õppelaenu enne seaduse jõustumist või on eripensioni välja teeninud, ei jää sellest ilma. Ametnike hüvedest ei jää ilma ka need, kes töölepingulisteks töötajateks muunduvad.

Eelnõu tutvustanud justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Ulrika Eesmaa sõnul hakkavad mitmed soodustusi puudutavad sätted tõepoolest kehtima alles neile, kes asuvad teenistusse või tööle pärast seaduse jõustumist. Seega kujuneb olukord, kus uutele ametnikele kehtib üks ja vanadele olijatele teine süsteem.

Põhjust, miks see nii on, pole justiitsminister Rein Langi sõnul vaja kaugelt otsida: ametnikud on nimetatud teenistusse õigusaktiga ja see tähendab ka põhjendatud ootusi hüvede osas.

Kui ametis olevailt ametnikelt hüved võtta, oleks oodata palju kohtuasju. «Ja selle kohtuasja perspektiivi prognoosides oleme jõudnud järeldusele, et sel juhul riigikohus ütleb, et selline muudatus ei ole põhiseadusega kooskõlas,» tõdes Lang.

Samal põhjusel võib ka palkades jääda püsima ebavõrdsus. Ehkki enamik lisatasudest kaob ja põhipalga osakaal kerkib 70 protsendile palgast, ei vähendata Langi sõnul uue süsteemi jõustudes kellegi palka.

Iga ministeerium peab küll korraldama ametikohtade hindamise ja tegema oma palgaastmestiku, kuid kui ametniku praegune palk ületab astmestikus määratud summat, siis keegi seda vähendama ei hakka.

Ehkki eesmärgiks on läbipaistvad palgad, ei ole Langi sõnul veel selge, kuidas see tegelikult hakkab välja nägema. «Rahandusministeerium peaks nüüd tegelema palkade osa väljatöötamisega. Raha ja palgad on nende rida,» rõhutas justiitsminister.

Palgad ikka avalikud

Rahandusministeeriumi halduspoliitika osakonna asejuhataja Einike Uri teatas, et nemad on küll teinud palgakorralduse asjus ettepanekud, ent tegelikust tulemusest saab rääkida kooskõlastusringi käigus.

Uri sõnul otsustavad ametnike palkade suuruse üle endiselt iga asutuse juhid. «Küll aga teeb rahandusministeerium korralisi ülevaateid ja analüüse riigiasutustes makstavate palkade osas. Analüüside eesmärk on aidata valitsusel otsustada, kas mingi valdkond vajab näiteks lisaressursse või -tähelepanu,» märkis ta.

Asutuste palgaandmete avalikustamine jääb Uri sõnul samuti suures osas samaks. «Endiselt tuleb riigiasutustel avalikustada palgaandmed määratud kuupäevaks. Samas töötab rahandusministeerium välja ühtlustatud vormid,» rääkis ta.

Arvamus

Harri Taliga
ametiühingute keskliidu esimees:

Kindlasti tekitavad uues avaliku teenistuse seaduse eelnõus eriarvamusi teenistuse lõpetamise hüvitised ja kõik need lisahüved, mis kavatsetakse ära võtta. Meie jaoks on tõsine küsimus ka kogu palgasüsteem.

Iseenesest on positiivne, et tahetakse suurendada põhipalga osakaalu, aga teisest küljest ei saanud täna vastust sellele, milliseks see palgasüsteem ikka kujuneb. Samuti ei saanud täpset vastust, kuhu tõmmatakse piir ametniku ja töölepingulise töötaja vahel.

Loomulikult on meie jaoks probleemiks ka riigiteenistuse streigikeelu küsimus, sest mind ei veennud justiitsministri tänane vastus. Kindlasti võitleme selle eest, et nende jaoks, kellel jääb täielik või osaline streigikeeld kehtima, tuleks riigis sisse seada kiire ja efektiivne mehhanism, mis aitaks lahendada nende palgavaidlused.

See, et politseiametnikud peavad oma palgatõusu taotlema riigikogu liikmeid ahistades, ei ole demokraatlikule riigile kohane.