Graafik: kuidas jaotuvad ülesanded, kui maavalitsused kaovad? (3)

Helen Mihelson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Abielluda soovijad peavad tulevast aastast liidu sõlmimiseks minema maakonnakeskusesse.
Abielluda soovijad peavad tulevast aastast liidu sõlmimiseks minema maakonnakeskusesse. Foto: Liis Treimann

Riigihalduse ministri veetav reform näeb ette, et 2018. aasta 1. jaanuarist kaovad maavalitsused. See teeb maavanemad murelikuks – ehkki suures plaanis on ripakile jäävad ülesanded ministeeriumite ja kohalike omavalitsuste vahel laiali jaotatud, näib neile segadust siiski palju.

Maavalitsused tahetakse sulgeda ühest küljest seoses haldusreformiga, kuid teisalt näeb riik, et maavalitsustel jääb ülesandeid üha vähemaks. «Maavalitsuste rolli vähenemise pidurdumist näha ei ole ning vajadus maavalitsuste tegevuste ümber korraldamiseks ja nende olemasolu lõpetamiseks on muutunud vältimatuks,» seisab vastava eelnõu seletuskirjas.

Maavalitsused tegelevad täna endiselt paljude ülesannetega: näiteks peavad järelevalvet koolide ja lasteaedade ja ühistranspordi üle, tegelevad sündide-surmade ja abieludega, panevad kokku riigieksamite komisjone, müüvad enampakkumisel kohtus konfiskeeritud vara jne.

Kuidas kõik tuleval aastal täpselt jooksma hakkab, selgub tõenäoliselt 1. jaanuaril. Kuna ümberkorraldusi on omajagu, on maavanemad teinud ministrile koguni ettepaneku, et maavalitsused suletaks pool aastat hiljem. Tänase seisuga lähtub rahandusministeerium siiski valitsuse jaanuarikuisest otsusest, mille kohaselt sulgevad maavalitsused oma uksed tulevast jaanuarist.

Regionaalhalduse nõunik selgitab

Postimees palus rahandusministeeriumil ühe suvaliselt valitud valla näitel selgitada, kuidas muutuvad tulevast aastaks kõige tavalisemad perekonnaseisutoimungud.

Uurisime, kuhu peavad pöörduma Valgamaa Tõrva valla elanikud, kes tahavad abielluda või sama valla elanikud, kui neil on sündinud laps või mõni lähedane surnud. Selgitab rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Mart Uusjärv:

«Praegu sõlmivad abielusid maavalitsused, notarid ja vaimulikud. Uuest aastast sõlmivad abielusid maakonnakeskuse omavalitsused ning jätkuvalt ka notarid ja vaimulikud. Valga maavalitsuse asemel hakkab abielusid sõlmima tulevane Valga vallavalitsus (asukohaga Valga linn).

Valga vallavalitsusel on õigus ise otsustada, kas abielu registreerimist jätkatakse Valga maavalitsuse ruumides või osutatakse seda teenust edaspidi Valga vallavalitsuse ruumides. Ühtlasi on omavalitsuse otsustada, kas ülesande täitmiseks võetakse maavalitsusest üle ametnik, seda hakkab täitma mõni olemasolev omavalitsuse ametnik või väravatakse töötaja avaliku konkursi teel. Rahandusministeerium kohtub detailide kokkuleppimiseks ka omavalitsuste esindajatega. Seda plaanib ka siseministeerium, kes koordineerib rahvastikutoimingute valdkonda.

Meie poolt koostatud skeem on üldistatud ning detailsemalt on kõik kirjeldatud maavalitsuste reformi seaduse eelnõus. Sündide ja surmade registreerimisega tegelevad praegu kõik omavalitsused, välja arvatud maakonnakeskuse omavalitsused.

Alates 2018. aasta jaanuarist registreerivad sünde ja surmasid kõik omavalitsused, sealhulgas maakonnakeskuse omavalitsused. See tähendab, et näiteks Rae valla elanikud saavad praegu ja ka edaspidi registreerida sündi ning surma Rae vallavalitsuses.»

Kommentaarid (3)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles