/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
Riigikohtu üldkogu asus seisukohale, et ei toeta esitatud kujul justiitsministeeriumi plaani, mis muudaks Eesti põhiseaduslikkuse järelevalve korda ja lubaks vajadusel pöörduda oma õiguste kaitseks individuaalkaebusega otse riigikohtusse. Samas aga möönab riigikohus, et arutelu sel teemal peab jätkuma.
Justiitsministeerium teatas kuu algul kooskõlastusringile saadetud väljatöötamiskavatsuses (VTK) plaanist lubada otse riigikohtusse pöörduda inimestel, kelle põhiõigusi on mõne õigusaktiga rikutud ja kel pole muud võimalust oma õigusi kohtus kaitsta. Plaani põhjendades viitas ministeerium Sergei Brusilovi kaebusele kui ainsale individuaalkaebusele, mida riigikohus seni on menetlenud.
Riigikohtu üldkogu hinnangul on justiitsministeeriumi väljatöötamiskavatsuses põhjendatult viidatud senisele kohtupraktikale. Samas aga leidsid nad, et riigikohtu loodud erakorralise põhiõiguste kaitse menetluse kriteeriumid on kohtupraktikas alles kujunemisjärgus. Nende kitsendamine või laiendamine võib praktika edasist arengut aga takistada, teatas riigikohtu pressiesindaja.
Samas möönab riigikohus, et õiguskorras ei ole iseenesest välistatud ettenägematu lünga teke põhiõiguste kaitse süsteemis. «Seetõttu vajavad olemasolevad õiguskaitsevahendid kõigis kohtumenetlustes ja kohtuastmetes põhjalikku analüüsi ning vajaduse korral täiendamist,» leidis riigikohus.
Seetõttu leidis kohus, et arutelu sel teemal võiks kindlasti jätkuda, kas selleks eraldi loodud komisjonis või põhiseaduse asjatundjate komisjonis.
Justiitsminister Urmas Reinsalu teatas selle peale, et moodustabki põhiseaduslikkuse järelevalve küsimuses töörühma. «Riigikohtu esimehega kokkuleppel algatasin väljatöötamiskavatsuse, et põhiseaduslikkuse järelevalve oleks lünkadeta. Riigikohus on oma seisukohas möönnud, et probleem on olemas ja sellega tuleb edasi töötada. Õigusriigi eesmärk peab olema lünkadeta põhiõiguste kaitse. Ka riigikohtu liikmed on nimetatud küsimuses esitanud erinevaid seisukohti, mis tuleb läbi analüüsida. Täna pole seaduses reguleeritud üksikisiku õigus pöörduda otse Riigikohtusse olukorras, kus tal puudub oma õiguste kaitseks muu kohtutee,» ütles minister pressiteate vahendusel.
«Riigikohtu liikmed on oma tagasisides ettepanekule välja toonud rea erinevaid küsimusi, mida tuleb eraldi hinnata ja pakkunud välja moodustada sellekohane töörühm. Sellest tulenevalt kutsub justiitsministeerium kokku vastava kohtunike ja õigusteadlaste töörühma, hindamaks võimalikke muudatusi kohtumenetluses seoses põhiseaduses tagatud isikute õigusega pöörduda kohtusse,» lisas Reinsalu.
1997. aastal toonase kriminaalkoodeksi alusel kuueks aastaks vangi mõistetud Brusilov esitas riigikohtule kaebuse 2002. aasta sügisel, mil jõustunud karistusseadustik nägi sama teo eest ette lühema ehk kuni viieaastase vangistuse. Selleks ajaks oli Brusilovil viis aastat vangistust kantud, mistõttu taotles ta enda vabastamist.
2003. aasta kevadel vabastaski riigikohus ta karistuse edasisest kandmisest ning tunnistas põhiseadusvastaseks karistusseadustiku rakendamise seaduse osas, mis ei näinud ette vana seaduse alusel vangi mõistetud inimeste karistuste vähendamist uues seaduses sätestatud ülemmäärani.
Ministeerium kirjutas VTKs, et selliseid olukordi esineb äärmiselt harva – seni on riigikohtule esitatud üldse vaid 35 individuaalkaebuse taotlust, millest ainult üks on võetud menetlusse –, ning prognoosis, et taotluse esitamiseks selge õigusliku aluse loomisel põhiseaduslikkuse järelevalve asjade arv ei kasva.
Loe veel: