Hanso: me ei saa teha asendusteenistuses igaühele individuaalset programmi

Andres Einmann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Relva kandmise asemel eelistavad mõned noormehed asendusteenistust.
Relva kandmise asemel eelistavad mõned noormehed asendusteenistust. Foto: Corbis / Scanpix

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Hannes Hanso peab õigeks kaitseväeteenistuse asendusteenistuse paindlikumaks muutmist, kuid tema sõnul ei ole kindlasti võimalik teha igale asendusteenistuse läbinule individuaalset programmi.

Eilne «Pealtnägija» kirjeldas juhtumit, kuidas Harvardi ülikooli kiitusega lõpetanud Eesti noormees valis oma veendumuste tõttu kaitseväe ajateenistuse asemel asendusteenistuse erivajadustega õpilaste koolis ning ta pidi kogu teenistusaja jooksul värvima seinu ja valmistama pesemisharju. ETV saade tõstatas küsimuse, kas noormehe potentsiaali saanuks asendusteenistuses paremini ära kasutada,

Hanso märkis, et riigi huvi on eelkõige see, et ajateenistus toodaks sõjalist reservi.

«Asendusteenistust ei saa kindlasti näha kui rätsepaülikonna tegemist, et igale ühele teeme individuaalse programmi. Mingid üldiselt kehtestatud reeglid ja tegevused, samuti nagu ajateenistuse puhul, peavad kehtima,» ütles Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv Hanso Postimehele.

Samas peab Hanso õigeks paindlikkuse suurendamist ka asendusteenistuse puhul ningigas inimeses tuleks leida üles tema tugevused ja motivatsioon.

«Usun, et võiks arutada näiteks selle üle, et asendusteenistust kasutada ka haiglates teatud abirollides või suuremas ulatuses päästevaldkonnas,» rääkis Hanso.

Pealtnägija andmetel kasutab täna Eestis asendusteenistuse võimalust 73 noormeest, mis moodustab umbes kaks protsenti kõigist aega teenivatest inimestest.

Kaitseväeteenistuse seadus annab kutsealusele võimaluse usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväe ajateenistuses keelduda, kuid sellisel juhul peab ta läbima asendusteenistuse. Ajateenistus kestab sõltuvalt ajateenija väljaõppe eesmärgist ja teenistuskohast 8-11 kuud. Asendusteenistuse pikkus on aga 12 kuud, mille jooksul tuleb tegeleda asendusteenistuse ülesannetega 40 tundi nädalas.

Kaitseväeteenistuse seaduses on loetletud kolm valdkonda, kus saab asendusteenistust läbi viia - päästesündmuste lahendamisega tegelevas asutuses, sotsiaalteenuse osutaja juures või erivajadustega õpilaste klassidega õppeasutuses. Seadus annab ka praegu kaitseressursside ametile võimaluse muuta asendusteenistuja motiveeritud taotluse alusel tema teenistuskohta.

Asendusteenistuja teenistuskoht ei või olla asutuses või isiku juures, kellega tal oli töösuhe enne asendusteenistusse asumist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles