Euroopa Komisjoni värsketest andmetest nähtub, et Eestis on suurem tõenäosus liikluses surma saada kui näiteks Rootsis või Suurbritannias, ent näiteks Lätis ja Leedus on pilt veelgi nukram.
Graafik: Eestis on väiksem tõenäosus liikluses surma saada kui Lätis või Leedus
Euroopa Komisjon avaldas sel nädalal värske liiklusohutusstatistika, millest ilmnes, et Euroopa Liidus (EL) vähenes liiklussurmade arv aasta varasemaga võrreldes kaks protsenti. Mullu hukkus ELis liikluses 25 500 inimest, mis on 600 võrra vähem kui 2015. aastal ja 6 000 võrra vähem kui 2010. aastal.
Euroopa Komisjoni transpordivolinik Violeta Bulc sõnas pressiteate vahendusel, et statistika näitab positiivset muutust, millele edaspidi toetuda. «Kuid mind ei pane kõige rohkem muretsema mitte numbrid, vaid kaotatud elud ja maha jäänud perekonnad. Paraku kaotame ka täna ELi teedel järjekordsed 70 inimelu ning viis korda sama palju inimesi saab tõsiseid vigastusi! Kutsun kõiki üles suurendama jõupingutusi, et saavutaksime eesmärgi vähendada ajavahemikul 2010–2020 liiklussurmade arvu poole võrra,» ütles ta.
Eestis hukkus eelmisel aastal liikluses 71 inimest. 2010. aastaga võrreldes on meil liiklussurmade arv kümnendiku võrra vähenenud.
Euroopa Komisjon toob välja, et autoõnnetuses surma saamise tõenäosus on liikmesriigiti erinev. Kuigi vahe muutub iga aastaga väiksemaks, on erinevus suurima ja väikseima suremuskordajaga liikmesriikide vahel endiselt kolmekordne.
Kui Bulgaarias ja Rumeenias hukkus eelmisel aastal liikluses peaaegu sada inimest miljoni elaniku kohta, siis Rootsis ja Ühendkuningriigis alla 30. Eestis 54, Leedus 65 ja Lätis 80 inimest miljoni elaniku kohta.
Komisjon avaldas 2016. aasta kohta esimest korda ka ränkade liiklusvigastuste andmed, mis põhinevad uuel ühisel määratlusel ja pärinevad 16 liikmesriigist. Nende andmete põhjal sai komisjoni hinnangul üle kogu ELi rängalt vigastada 135 000 inimest.