Politseile laekunud vägistamisteated ei jõua alati menetluseni. Miks?

Foto: SCANPIX

Ehkki politsei hakkab neile jõudnud infot võimaliku kuriteo kohta kohe kontrollima, selgub aeg-ajalt üsna kiiresti, et ametliku kriminaalmenetluse alustamiseks tegelikku põhjust ei ole.

Ühel märtsikuu päeval helistab politseisse ema, kes teatab: minu 17-aastane tütar vägistati. Selliseid teateid – eriti, kui need puudutavad alaealisi – võtab politsei alati väga tõsiselt. Aega on vähe, sest vägistamisjuhtumite puhul on vaja tõendeid. Tõenditel on väärtus vaid siis, kui need on värsked.

Esialgne info tundub seda tõsisem, et väidetavaks vägistajaks on 70. eluaastates mees. Tema taustki paneb politseinikud kiiresti tegutsema. Mis mehe taustas tähelepanu köitis ja kas seal oli ka midagi kriminaalset, politsei Postimehele hiljem kommenteerida ei saa.

Politsei otsustab laekunud info peale asja kontrollida. Kohe samal päeval infot kontrollides on aga selge, et tõenäoliselt pole siiski tegemist vägistamisjuhtumiga. Sellest antakse koheselt teada ka lapsevanemale, et tema muret ja hirmu leevendada. Et asi aga kindel oleks, kontrollib politsei enne juriidilise otsuse andmist täiendavaid asjaolusid.

Info kontrollimine andis kiirelt vastused

«Kuna esialgne info oli väga tõsine, tegime me loomulikult kõik vajalikud toimingud, et asjaolud välja selgitada – mis seal siis juhtus ja kas info vastab tõele,» selgitas Ida prefektuuri kriminaalbüroo organiseeritud ja raskete kuritegude talituse lastekaitseteenistuse vanem Kaili Tooming.

Selleks analüüsiti tüdruku ja mehe vestlust tutvumisportaalis ja räägiti mõlema osapoolega. Info kontrollimisel selgus, et Flirticus peetud vestluses lepiti omavahel kokku kus ja mis kell kohtutakse.

Samuti kirjeldas mees enne, millise autoga ta tüdruku peale võtab ja vestluse käigus lepiti kokku ka edasised tegevused, mida koos tegema hakatakse. Politsei kinnitusel ei tulnud vestlusest välja see, et kumbki osapool oleks milleski vastu tahtmist kokku leppinud.

Kui politsei tüdrukuga vestles, selgus seegi, et ta oli mehega varemgi kohtunud. Ja ehkki selliste tutvuste põhjal tekib küsimus, kas vanem mees võis tüdruku nii-öelda ümber oma sõrme keerata, leidis esialgne info kontrollimine, et selle juhtumi puhul nii ei olnud. Initsiatiiv tuli mõlemalt poolt.

Kolme aastaga 15 taolist lugu

«Seaduse järgi on meil alates teate saamisest üldjuhul aega kümme päeva, et selgitada välja, kas teate sisus on kuriteole viitavaid tunnuseid. Kui me need tunnused leiame, hakkame me seda menetlema kui kuritegu. Selle juhtumi puhul me ei leidnud ühtegi viidet kuriteole,» selgitas Ida prefektuuri kriminaalbüroo juht Rainet Juuse.

Lugusid, kus avaldus vägistamise kohta osutub hiljem millekski muuks, ei ole politseil palju. Ida prefektuuri avaldatud alaealiste suhtes toimepandud vägistamisjuhtumitest ei leidnud kolme aasta jooksul kinnitamist 15 juhtumit. Kõik need lõpetati põhiliselt kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.

Vägistamisparagrahvi alusel alustatud kriminaalmenetlused Ida prefektuuri piirkonnas

2017 (kuni 27.03)
Kokku 1
Neist alaealiste vastu toime pandud kuritegusid 1

2016
Kokku 19
Neist alaealiste vastu toime pandud kuritegusid 12

2015
Kokku 18
Neist alaealiste vastu toime pandud kuritegusid 11

Allikas: Ida prefektuur

Kardetakse, et politsei ei tegutse

«Tavaliselt on need juhtumid seotud teismeeas tüdrukutega ja politseile jõuabki info just ema kaudu. Kas siis näiteks on tüdruk õhtul hilja koju jõudnud ja emale siis sellise vabanduse toonud. Pahatihti on nii, et kui lapsega rohkem räägime, tuleb välja, kuidas asi tegelikult oli,» sõnas Tooming.

Juuse sõnul näitab kogemus, et alati ei julge lapsed vanematele tegelikke motiive tunnistada. Lihtsam on justkui öelda, et asi toimus tahtevastaselt või vägivallaga. «Siis on nad vanemate silmis ohvrid, mitte paharetid, kes midagi halba tegid,» lisas Tooming.

Toomingule näib, et tihtipeale kardetakse, et politsei ei tegele asjaga või isegi ei taha tegeleda. «Tegelikult on nii, et kuuldes sõna «vägistamine», hakkab politsei kohe kiirelt tegutsema. Need on asjad, mida ei jäeta kindlasti kahe silma vahele. Pigem kontrollitakse rohkem kui vähem,» kinnitas Tooming.

Kuna politseil on ees seadus, mis sätestab täpselt, millisel juhul tuleb kriminaalmenetlust alustada, ei saa politsei seda ehku peale teha. «Kui on natukenegi viiteid, et võis olla midagi tahtevastast, vägivaldset või mis tahes ärakasutamist, alustame me asja kontrollimiseks alati menetlust. Siis ei ole enam vahet, mis nädalapäev või kellaaeg on,» sõnas Rainet Juuse.

Abi saamiseks:

• 1492 Üleriigiline tugitelefon füüsilist, vaimset, majanduslikku ja/või seksuaalset vägivalda kogenud naistele.
• 112 Politsei
• 6555 688 Eluliini usaldustelefon
• 126 Usaldustelefon
• 646 0770 Lapsemure usaldustelefon
• Ohvriabitöötajad
• Noorte nõustamiskeskused
• Üleriigiline lastetelefon 116 111