Riigireetur Herman Simm vaidlustas reedel Tartu ringkonnakohtus määruse, millega maakohus jättis ta märtsi keskel enne tähtaega vanglast vabastamata, kirjutab ERRi uudisteportaal.
Herman Simm kaebas enda vanglast vabastamata jätmise edasi
2. aprill 2017, 10:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu maakohus leidis, et kuigi uute kuritegude toimepanemise oht on Simmi (69) puhul madal, ei saa teda vabastada õiguskorra kaitsmise huvides ehk üldpreventiivsetel kaalutlustel.
Kohtu hinnangul tuleb uute kuritegude tõenäosust hinnates ainsa reaalse ohuna kõne alla see, et Simm hakkab edastama Venemaa esindajatele infot, millest ta sai teadlikuks enne vanglasse sattumist. Selline võimalus on kohtu arvates siiski vähetõenäoline.
Maakohus tõi määruses esile, et Simm on osalenud vanglas nõustamistel ja vestlustel ega ole toime pannud distsiplinaarrikkumisi. Uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on kohtu hinnangul madal ka seetõttu, et tal on abikaasa, korralik elukoht, kõrgharidus, ta on kõrges eas ja tal on terviseprobleemid. Lisaks on kohtu arvates põhjust uskuda, et kontakti loomine vene agentidega ja neile info jagamine poleks Simmi jaoks kuigivõrd lihtne.
Simmi ennetähtaegset vabastamist toetas Tartu vangla, kuid ei toetanud Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Marek Vahing.
Kohus arutas Simmi vabastamist ka 2015. aastal. Toona taotles tema kaitsja, et Simm vabastataks vangistusest ennetähtaegselt ning allutataks elektroonilisele järelevalvele. Maakohus otsustas aga Simmi mitte vabastada, leides, et talle mõistetud karistus ei ole veel oma eesmärki täitnud. Simm vaidlustas otsuse ka toona ringkonnakohtus, mis otsustas ta siiski trellide taha jätta.
Harju maakohus tunnistas Simmi 2009. aasta veebruaris süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises Vene välisluureteenistusele ning mõistis ta 12 aastaks ja kuueks kuuks vangi. Tema karistusaeg lõpeb 18. märtsil 2021.