Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

IRLi eestseisus võib anda Tsahknale vastulöögi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Mihkel Maripuu

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) eestseisus võib anda homme partei esimehele Margus Tsahknale vastulöögi ning taotleda mai alguses korraliste juhivalimiste korraldamist.

Tsahkna teatas juba kahe nädala eest, et teeb järgmisel nädalavahetusel kogunevale erakonna volikogule ettepaneku kutsuda kokku erakorraline suurkogu, mis muudaks erakonna põhikirja. Tema hinnangul peaks enne korralisi juhivalimisi muutma põhikirja ja juhtimise ümber korraldama, et vähendada võimalusi valimisblokkide tekkeks ja valimistulemustega manipuleerimiseks ning muuta erakond avatumaks. Juhtorganid võiks sel juhul valida järgmisel suurkogul, kui muudatused on jõustunud.

IRLi aseesimees Siim Kiisler soovib aga, et erakonna suurkogu valiks kõigepealt vana korra alusel uued juhid ning arutaks alles siis põhikirja muutmist.

Kiisleri hinnangul peaks eestseisus tegema volikogule ettepaneku kutsuda korraline suurkogu kokku 6. maiks. Suurkogu peaks tema sõnul valima erakonnale uued juhtorganid, ära kuulama poliitilised aruanded, arutama seejärel põhikirja muutmist, kinnitama majandusaasta aruande ja rääkima veel ka kohalikest valimistest.

Seda, kas teha volikogule Kiisleri soovitud ettepanek või mitte, arutabki homme IRLi eestseisus. Lõpliku otsuse peab tegema IRLi volikogu, mis koguneb suurkogu kokkukutsumist arutama laupäeval.

Tsahkna ütles Postimehele, et kasutab põhikirja punkti, mis lubab esimehel nõuda erakorralise suurkogu kokkukutsumist otse volikogult, just seetõttu, et probleemid puudutavad ka praegust eestseisust, kus muudatusi ei taheta. «Erakonna volikogu 8. aprillil on see koht, kus tuleb teha laiemapõhjaline otsus: kas toetatakse minu ettepanekut või tahetakse suletud süsteemiga jätkata,» ütles ta.

Tsahkna lisas, et kui reegleid ei muudeta, siis ei tule erakonnas mingeid muutusi. «Sel juhul ei ole küsimus enam selles, kes on esimees, vaid jätkub vana asi. Sel juhul mina ei kavatse juhtorganitesse kandideerida,» ütles ta.

Samost ennustab dramaatilist sisevõitlust

Ajakirjanik Anvar Samost ütles Vikerraadio saates «Samost ja Rumm», et IRLis saab järgmistel kuudel näha dramaatilist sisevõitlust. Tema sõnul on mõlemad leerid – nii Tsahkna kui Kiisleri, Urmas Reinsalu ja Ken-Marti Vaheri leer – pannud erakonnale ühesuguse diagnoosi, kuid nende lahendusteed on «mõnevõrra, et mitte öelda väga erinevad».

Teise saatejuhi Hannes Rummi sõnul soovib Tsahkna teha väikest siserevolutsiooni ja muuta senist juhtimissüsteemi, mis tugineb suuresti valimissüsteemil, mis võimaldab erakonnasiseste häältega manipuleerida, samas kui Kiisler, Vaher ja Reinsalu tahavad olemasoleva süsteemi säilitada, kuid välja vahetada erakonna esimehe ja teha seda paar kuud enne kohalikke valimisi.

Samosti sõnul võib Tsahknale ette heita, et ta ei kasutanud esimeheks saades ära oma võimalust muutusi esile kutsuda. «Nüüd on tal tõesti jäänud väga dramaatiline võimalus panna kõik ühele kaardile ja sisuliselt küsida endale kogu erakonna toetust, küsida endale erakonna volikogu toetust ja sellest lähtuvalt eks siis näeb, mis edasi saab,» ütles ta.

Rumm avaldas arvamust, et kui Tsahknal õnnestub muutused ellu viia, siis võib see erakonna toetust suurendada. «Teistpidi, kui ta nüüd läbi kukub, siis ma arvan, et IRL on selles mõttes eriti täbaras seisus, et erakonna eest võtavad vastutuse inimesed, kel endal mingit liidripositsiooni välja pakkuda ei ole ja nagu ma aru saan, ei ole välja pakkuda ka uut poliitikat,» ütles ta raadiosaates.

Tsahkna neli ettepanekut

Tsahkna on teinud põhikirja muutmiseks neli ettepanekut: vähendada eestseisuse suurust, anda igale liikmele eestseisuse valimisel praeguse nelja asemel üks hääl ning näha ette, et erakonna aseesimehed kinnitab eestseisuse liikmete hulgast volikogu esimehe ettepanekul. Lisaks lubaks ta elektrooniliselt hääletada, et tagada võimalikult paljudele liikmetele võimalus otsustamises osaleda.

Kõige olulisemaks peab Tsahkna muudatust, mis annaks igale hääleõiguslikule liikmele juhtorganite valimisel ühe hääle ning lõpetaks blokkide kaupa hääletamise. «Pärnu kriminaalid, Peipsi kalurid ning enne sisehääletusi sadade liikmete värbamine on erakonna sisedemokraatiale andnud valusa hoobi. Häältega manipuleerimine, blokkide moodustamine ning valimistulemuste sisuliselt ette otsustamine ei kuulu kaasaegse demokraatliku ja läbipaistva poliitilise kultuuri juurde,» kirjutas ta nädala algul sotsiaalmeedias ja lisas, et poliittehnoloogiate kasutamine kiirgab erakonnast ka väljapoole ega tekita liikmetes ja valijates usaldust.

Tema hinnangul ei tunne paljud erakonna liikmed enam, et neist midagi sõltuks. «Kui igaühel on üks hääl, kaob ära võimalus sõlmida salakokkuleppeid ning häältega manipuleerimise teel saavutada positsioone inimestel, kes seda läbipaistva ja ausa valimise puhul ei saavutaks. Selline muudatus teeb meid avatumaks ning annab võimaluse värskete ideedega inimestel kandideerida erakonna juhtorganitesse,» ütles Tsahkna.

Eestseisuse liikmete arvu võiks tema hinnangul vähendada praeguselt 24-lt 15-le. Tsahkna sõnul tekkis nii suur eestseisus tasakaalu huvides Res Publica ja Isamaaliidu ühinemisel aastal 2006. «Tänases päevas on eestseisus tööorganina liiga suur selleks, et eestseisus saaks olla funktsioneeriv juhtorgan. Organisatsioone juhtinud inimesed teavad, et igapäevase juhtimisega tegelev kogu peab olema töövõimeline ning selle iga liige selge vastutusega,» kirjutas ta.

Lisaks soovib Tsahkna muudatust, mille kohaselt kinnitaks erakonna aseesimehed eestseisuse liikmete seast erakonna volikogu, võttes aluseks esimehe ettepaneku. «See annab esimehele võimaluse moodustada töötav meeskond, mille liikmetel on konkreetsed ülesanded ja oma vastutusala,» lausus ta.

Seni on aseesimehed valinud suurkogu, kuid Tsahkna sõnul on nende roll ja vastutus sätestamata. «Selle tulemusel on aseesimeheks olemine pigem auamet, mis annab lootust saada parem koht valimisnimekirjas, kuid ei too mingeid sisulisi kohustusi ega vastutust seoses erakonna igapäevase juhtimisega,» ütles ta.

Tsahkna leiab ka, et erakonna sisevalimistel ning otsuste langetamistel võiks lisaks tavapärasele hääletusele kasutada ID-kaardiga autentimisel põhinevat valimissüsteemi. «Meie erakond peab olema kaasaegne. Just meie oleme rakendanud Mart Laari valitsuse viimase seadusena ID-kaardi laialdase kasutamise Eesti e-teenustes ja valimistel. Viimane aeg on ka erakonnal endal otsuste langetamiseks sisse viia elektrooniline hääletamine,» kirjutas Tsahkna esmaspäeval ja lisas, et tegu peab olema ID-kaardil tugineva usaldusväärse lahendusega, mis annab kõigile erakonna liikmetele võimaluse erakonna sisevalimistel ning tulevikus ka teiste otsuste langetamisel seisukohta väljendada.

Tagasi üles