Rikkeid e-riigi töös on võetud kriitikavabalt ning liigne usaldus e-süsteemide suhtes muudab Eesti haavatavaks, rääkisid Ahto Lobjakas ja Andrus Karnau Raadio 2 saates «Olukorrast riigis».
Lobjakas: e-valimiste tarkvara on pehmelt öeldes vana, aga RIA ei saa sellest aru (6)
2. aprill 2017, 14:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reedel kirjutas Postimees, et politsei, piirivalve, päästetöötajate ja kodakondsusametnike töö aluseks oleva infosüsteemi viis kolmapäeval tundideks rivist välja rikki läinud seade, mis tegeleb võrguliikluse reguleerimisega. Riigi Infosüsteemi ameti (RIA) analüütik Anto Veldre kommenteeris, et «süsteemi, mis töötaks alati ning oleks seejuures lõputult turvaline, pole võimalik luua isegi lõputu eelarve korral».
Kriitikavaba suhtumine
Ahto Lobjakas tõdes, et nii mobiililevi kui Facebook olid olemas ja midagi hullu tõesti ei juhtunud, kuid ometi ei tasuks riket tema sõnul kriitikavabalt võtta. «Mõte kisub mind ikkagi e-riigi totalitariseerimise suunas, kus meilt kui e-riigi klientidelt või elanikelt oodatakse absoluutset usaldust nende süsteemide ja haldajate vastu,» sõnas Lobjakas.
«Ilmselgelt need süsteemid pole lollikindlad, ilmselgelt tuleb ka probleeme ja ilmselgelt on küsimuse all näiteks võimalus, et keegi häkib meie valimistesse sisse, eriti kui arvestada, et selle tarkvara on meil pehmelt öeldes vana ja mulle tundub, et kui keegi sellest aru ei saa, siis on see Riigi Infosüsteemi Amet,» rääkis ta. «Need inimesed usuvad sellesse, et kui midagi valesti läheb, siis ütlevad nad, et ikka läheb midagi aeg-ajalt valesti, loeme kulud kokku ja lähme edasi.»
Karnau sõnul RIA analüütik Anto Veldre «peaaegu kiidab siseministeeriumit selle eest, et katkestusega saadi hästi hakkama» ning see jätab Karnau hinnangul mulje, justkui probleemi tõsidusest poleks aru saadud. «Kui loen teateid ka selle kohta, et ka näiteks piirilvalveradarid olnud tunde vooluta või pildita, tekib mul küsimus, et kas see kõik on nii positiivne, /…/ kuidas siseministeerium on katkestusele reageerinud,» viitas Karnau viimase kuue kuu jooksul radarite töös ette tulnud viiele tõsisemale rikkele, millest Postimees kirjutas neljapäeval.
Vaid üks õppetund
Lobjaka arvates saab nimetatud riketes olla Eestile vaid üks õppetund. «See õppetund on see, et kui me ehitame oma elu e-lahendustele, siis jumala eest hoolitsegem selle eest, et kui neid e-lahendusi ei ole, läheks elu edasi,» täpsustas ta. «Et me oleksime innovatiivsed ka siis, kui Facebooki ei ole, Twitterit ei ole, mobiiliside katkeb, et meie riigis siis ei laiutataks käsi ega öeldaks, et ootame, kuni side taastub.»
Lobjakas tõstatas küsimuse, kui palju on neid inimesi, kes pole kunagi kohanud probleemi, et neil ei õnnestu arvuti ja id-kaardi abil oma arveid tasuda mitte ühegi brauseriga ning ükski uuendus ei aita. «Aeg-ajalt on selline jama, et viska või arvuti puruks,» kirjeldas ta. «Me elame selle teenusega, ta on vajalik ja tore, aga me näeme juba sealt ära, et oodata temalt sajaprotsendilist toimimist iga päev on mõttetu. See on rumal ka riigi vaatepunktist – see teeb riigi nii haavatavaks ja kodanikud ei oskagi midagi peale hakata, kui internet ära võtta.»
Küsimus rahas
Katkestused võivad Karnau sõnul olla seotud viimaste aastate aina väheneva rahastusega. «Kui loeme neid teateid, kas või sel nädalal tulnud teateid, et siseministeerium ja välisministeerium vaidlevad selle üle, kes peaks rahastama uut kopterit ja kui me teame, kui pingeline on olnud viimastel aastatel politsei- ja piirivalveameti eelarve ja kuidas seda järjest on kärbitud, siis võib arvata, et see katkestus võib olla seotud ka sellega,» selgitas ta. «Et kusagilt on vaadatud, et küllap see vana tulemüür töötab veel ja mis me siin ikka kulutame.»
Praegune valitus lubas Lobjaka sõnul hakata investeerima sisejulgeolekusse viisil, kuidas eelmine seda ei teinud. «Kuus kuud ja sellised asjad juhtuvad – järelikult seda lubadust pole täidetud.»