/nginx/o/2017/03/24/6484991t1hdda2.jpg)
Tänavu kolme esimese kuuga on Eestis vee-, tule- ja liiklusõnnetuste tagajärjel hukkunud 33 inimest, aasta tagasi oli see number 37. Kõik inimohvreid nõudnud liiklusõnnetused juhtusid märtsikuus Lääne- ja Ida-Virumaal.
Märtsikuu kõige rängemad liiklusõnnetused juhtusid Lääne- ja Ida-Virumaal
3. aprill 2017, 17:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liikluses on tänavu surma saanud 14 ja vigastada 323 inimest, mullu samal perioodil sai surma 17 ja vigastada 358 inimest.
Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe tõi välja, et ainuüksi möödunud kuul sai teedel surma seitse inimest ning arstide abi vajas 83 liiklejat. «Kõik viis kõige raskemate tagajärgedega õnnetust juhtusid Lääne- ja Ida-Virumaal,» nentis Tikerpe, täpsustades, et neli inimest said surma Tallinna-Narva maantee sirgel teelõigul.
Juhid muutuvad tema sõnul heade teeoludega uljamaks ja liikluses toimuvale pööratakse vähem tähelepanu. «Sirge tee ja hea nähtavuse korral tekib võltskindlus, et midagi halba ei juhtu või kui peaks juhtuma, siis loodetakse liialt oma oskustele,» ütles juhtivkorrakaitseametnik, lisades, et suurel kiirusel kokkupõrge või teelt väljasõitmine võib lõppeda surmaga ja seda vaatamata teekujule ja -oludele.
/nginx/o/2017/03/12/6438493t1hf34a.jpg)
/nginx/o/2017/03/22/6481173t1h98d9.jpg)
Märtsis sai kahes tagant otsasõidus kummaski surma inimene. «Juht saab teha palju, et ära hoida või vähendada kokkupõrkeriski,» märkis Tikerpe, et ootamatustega aitab toime tulla pikivahe hoidmine: asulas vähemalt kaks ja asulavälisel teel kolm sekundit.
Ehkki tänavu on liikluses hukkunud juba 14 inimest, on Tikerpe sõnul must periood alles ees. «Soojade ilmadega liiguvad inimesed rohkem ning mida rohkem on inimesi, seda suurem on võimalus õnnetusse sattuda. Piisab selgest nähtavusest ja headest teeoludest ning juhid ei taju enam kiiruse ohte, kuid kiirus tapab aastaajast sõltumata.»
Ta lisas, et varasemate aastate kogemuse najal saab kahjuks üsna täpselt ennustada, millised on õnnetused, kus inimesed suvekuudel hukkuvad. Nii võib öelda, et suvise surmaga lõppeva tüüpõnnetuse põhjustab üldjuhul alkoholi tarvitanud lahtise turvavööga noormees, kes sõidab suurel kiirusel maanteelt välja.
Aprillist augusti lõpuni saab meie teedel surma veerandsada ja vigastada üle 800 inimese.
Joobes juhid on sel aastal põhjustanud ühe inimese surma ja nende tõttu on 32 liiklejat vajanud arstiabi. Üleüldse on juhtimiselt eemaldatud 1407 joobes juhti ning neist 574 suhtes alustati ka kriminaalmenetlust.
Vähem tuleohvreid
Veeõnnetustes on tänavu surma saanud kümme inimest ehk kahe võrra rohkem kui mullu samal ajal. Seitse inimest uppusid siseveekogudes, üks inimene oma kodus vannis ja kaks inimest kalastades jääauku kukkudes.
Paraku on tänavu veeõnnetustes elu kaotanute seas ka üks kolmeaastane laps, kes uppus 9. märtsi õhtul kodu lähedal asuvasse jõkke.
Päästeameti ekspert Mikko Virkala tuletab meelde, et veesõidukis tuleb alati kanda päästeveste ja lapsi ei tohi jätta järelevalveta, sest õnnetused kipuvad juhtuma just seetõttu, et laps jäetakse üksi veekogu lähedusse mängima.
Tulekahjus on sel aastal hukkunud üheksa inimest, mullu oli see number 15. Kolm inimest hukkusid suitsetamisest alguse saanud tulekahjus, neist kaks suitsetasid voodis.
Kaks inimest said surma rikkis elektriseadme – soojapuhuri ja valgusti –, kasutamisest alguse saanud tulekahjus. Neli inimest hukkusid hoonetes, mis olid tules niivõrd hävinud, et tekkepõhjust ei olnudki võimalik välja selgitada.
Seitse inimest hukkus hoones, kuhu ei olnud paigaldatud suitsuandurit. Ühes hoones oli suitsuandur, mis hakkas tööle ja suutis kolmest majas viibinud inimesest päästa kaks. Esialgsetel andmetel olid seitse hukkunut alkoholijoobes.
Mullu samal perioodil olid hukkunuga tulekahju peamised tekkepõhjused hooletu kütteseadmete kasutamine ja suitsetamine.
Kulupõlengute hooaeg alanud
Päästeameti ekspert Kairet Kõljalg sõnas, et kevade ja ilusate ilmade saabudes tõuseb hüppeliselt maastikutulekahjude arv – sel aastal on põlenguid olnud juba üle saja.
«Igal kevadel saab inimeste hooletusest alguse sadu maastikupõlenguid, mis teevad kahju keskkonnale ja elusloodusele, hävitavad inimeste vara ning tervist,» ütles Kõljalg.
Tihtipeale on tulekahjude põhjuseks hooletus grillimisel ja lõkke tegemisel, kuid põhjustena ei saa mainimata jätta ka autoaknast välja visatud hõõguvad suitsukonid või maha visatud veel põlevad tikud.
«Lume sulamise ja ilmade ilusamaks muutumisega alustavad inimesed ka aiatöödega, ent aias toimetades ollakse tihtilugu hooletud, näiteks oksi põletades,» rääksi Kõljalg, et lõkke tegemisel tuleb järgida ohutusnõudeid.
Sagenenud on ka laste mängimine lahtise tulega, näiteks tahavad nad näha, kuidas kulu põlema läheb. Päästeamet paneb lapsevanematele südamele, et ka lastega tuleb tuleohust rääkida.
Kulupõlengud on viimastel päevadel sagenenud ja just pärastlõunasel ajal vahetult peale koolitundide lõppu teatud piirkondades, näiteks Tallinnas Lasnamäel, Nõmmel ja Õismäel, aga ka Lõuna-Eestis ja Ida-Eestis.
«Rääkige oma lastele, millised on tulekahju tagajärjed, et võib ise põletushaavu saada, see hävitab loodust ja süttida võivad ka lähedal asuvad majad. Ühe sellise pisikese mängu tagajärjed võivad olla väga traagilised ja lõppeda surmaga,» rääkis Kõljalg.
Pisikesest maastikupõlengust võib tema sõnul vaid hetkega saada väga ulatuslik ja traagiliste tagajärgedega põllu- või metsapõleng, mida võivad päästjad kustutada nädalaid. Kulupõlengute tagajärjel on hukkunud inimesi, loomi ja hävinud on ka kodusid.