/nginx/o/2016/01/05/4853315t1h2ae9.jpg)
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2017/04/05/6520939t1h68bb.png)
Iiri meedia teatel peeti eile hommikul pealinna Dublini eeslinnas Blakestownis kinni Eesti rahvusest kurikuulus palgamõrvar koos kahe iirlasest kaaslasega. Suure politseioperatsiooni käigus võeti kinni eestlane, kelle hüüdnimi Iiri ajakirjanduse väitel on Lihunik. Politsei- ja piirivalevameti peadirektor Elmar Vaher kinnitas, et tegemist on Imre Arakaga.
«Jah, ma kinnitan, et Dublinis on kinni peetud Imre Arakas. Me teame tema tegevustest üsna palju, aga kahjuks ei saa ma hetkel enamat kommenteerida. Tuleb mõista, et tegemist on meie uurimistöödega koos oma partnerasutustega,» ütles Vaher Kuku raadiole antud intervjuus.
Arakas peeti Dublinis kinni koos kahe Kinahani perekonna jõugu liikmega, kellega koos plaanis ta Iiri ajakirjanduse väitel mõrva. Kinnipidamise hetkel oli tal nimekiri rivaalitseva Hutchi jõugu liikmetest ja info nende liikumise kohta. Samuti olid tal mitu erinevat maskeeringut.
Iiri politsei peab Arakat üheks kolmest palgamõrvarist, kes osalesid eelmisel aastal Kinahani jõuguga rivaalitseva David Byrne’i mõrvas ühes hotellis Dublinis. Kõik kolm riietusid toona Iiri politsei ehk Gardai liikmeteks. Tapetud Byrne olevat eelnevalt kuulutanud, et jõukudevahelised arveteklaarimised ei saa läbi enne, kui Kinahani gängi liider Daniel Kinahan on tapetud.
Iiri ajakirjanduse väitel oleks Arakas planeeritud mõrvaga teeninud 100 000 eurot. «Kartell oli väsinud palgatud narkomaanidest, kes nende tulistamised tuksi olid keeranud, tihtipeale tappes süütuid inimesi. Seega palkasid nad inimese, keda peetakse üheks Euroopa ohtlikumaks palgamõrvariks,» ütles üks allikas Iiri ajalehele Independent.
Ajalehtede väitel kolis 58-aastane eestlane 1990. aastatel Costa del Soli ning sai alles seal tuttavaks Kinahani kartelliga. Samuti väidetakse artiklites, et teda seostatakse tapmistega mitmetes Euroopa riikides ning et enda sõnul olevat ta tegelenud hoopis kinnisvaraäriga. Riiki oli ta sisenenud paar päeva varem.
Kinahani ja Hutchi jõukude omavaheline sõda on Dublinis kohalikele hästi teada. Mõlemat jõuku on seostatud narkokaubandusega ning mitmed nende liikmed on selle eest ka süüdi mõistetud. Kinahani on seostatud ka rahvusvahelise relvaäri ja rahapesuga. Nende üheks tegevuspiirkonnaks on teadaolevalt ka Marbella, kus Arakas viimastel aastakümnetel elanud on.
Jõukudevahelistes arveteklaarimistes on seni oma elu kaotanud 11 Hutchi perekonna liiget ja üks Kinahanidest. Tuntuimaks episoodiks neist peetakse Gary Hutchi tapmist 2015. aastal Hispaanias. Viimati tulistati paar nädalat tagasi tema nõbu kahel korral.
Eestis on kohtud karistanud Imre Arakat kriminaalkorras mitu korda, samuti on tema nimi käinud läbi mitmest kriminaalmenetlusest. Politsei seostas teda 1990. aastatel Tallinnas toime pandud palgamõrvaga, kuid tõendite puudumisel Arakasele süüdistust ei esitatud. Arakas ise on pääsenud eluga mitmest tapmiskatsest. Imre Arakas on ekspeaminister Mart Laari klassivend.
Harju maakohus mõistis 19. detsembril 2011 Imre Araka süüdi ettevõtja Nikolai Reismani süüdi lavastamises suurärimehe Toomas Tamme tapmise tellimises.
Imre Arakas jäi süüdi tõendi kunstlikus loomises, valeütluste andmisele kihutamises ja tulirelva või laskemoona ebaseaduslikus käitlemises ning määras talle ühe aasta ja kahe kuu pikkuse tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga.
Süüdistuse kohaselt mõtles Oleg Ljadov välja skeemi, kuidas lavastada Nikolai Reisman süüdi suurettevõtja Toomas Tamme tapmise tellimises. Ljadov küsis korduvalt erinevatel põhjustel Toomas Tammelt raha, tuues põhjenduseks väljamõeldud loo sellest, kuidas Nikolai Reisman oli palganud mõrtsuka Toomas Tamme tapmiseks, kuid mõrtsukas mõtles ümber ega kavatse kuritegu toime panna ning oleks nõus andma selle kohta ütlusi. Väljamõeldud skeemi kaasati süüdistuse järgi ja ka Imre Arakas, Enriko Kasemaa ja Tauno Traat.
Sama kohtuprotsessi ajal juhtus Imre Arakal Harju maakohtu ees intsident BNSi fotograafiga, mis tõi kaasa kriminaaluurimise.
Politsei alustas Araka suhtes kriminaaluurimist pärast seda, kui tekkis kahtlus, et ta on löönud BNSi fotograafi, kes pildistas 2011. aasta 19. detsembri ennelõunal kohtumaja ees palgamõrva lavastamise süüasja karistuskokkulepete väljakuulutamisele saabuvat Imre Arakat. Mees ärritus pildistamise peale ning üritas fotograafi väidetavalt kaks korda jalaga kõhtu lüüa. Fotograafil õnnestus löögid käega tõrjuda, kuid ta tundis löökide tõttu füüsilist valu. Fotoaparatuur vahejuhtumis kannatada ei saanud.
Prokuratuur lõpetas 2012. aasta veebruaris fotograafi löömise asjus alustatud kriminaalmenetluse avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, sest kahtlustatava süü ei ole kuriteo toimepanemises suur, kahtlustatav ja kannatanu on leppinud ning kannatanu ei soovi menetluse jätkamist. Kriminaalasjas esitati Imre Arakasele kahtlustus kehalises väärkohtlemises, mille eest näeb karistusseadustik ette karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Politsei pidas kümmekond aastat tagasi Imre Araka kinni meediaärimehe Hans H Luige lähedaste süütepudeliga ründamise kriminaalmenetluse raames, kuid süüdistust talle ei esitatud.
Süüdistuse järgi viskas kuritegelikus ilmas tuntud Marek Võrk 2006. aasta 27. novembri öösel kella 1.40 ajal loodusharidusaktivist Murastes asuva korteri aknasse kaks süütepudelit. Luige arvates oli rünnak tegelikult suunatud Laferme nõukogu liikme vastu, kelle elukoht Murastes oli üsna lähedal loodusharidusaktivisti elukohale.
2006. aasta 27. novembril kell 2.32 visati Tallinnas Maarjamäel asuva eramu aknasse kaks süütepudelit ning kell 3.13 kaks süütepudelit Tallinnas Linnamäe teel asuva korteri akendesse. Kõik need on aktsiaseltsiga Laferme lähemalt või kaugemalt seotud inimeste elukohad ning prokuratuuri hinnangul oli rünnaku motiiv firma aktsiatega seotud vaidlus.
Keskkriminaalpolitsei ühendas kolm süütamisjuhtumit üheks kriminaalasjaks ning pidas lühiajaliselt kinni allilmas tuntud Assar Pauluse, Imre Arakase, Jaak Tuuksami, Rünno Kristjuhani, Rünno Lingi ja Marek Võrgu. Süüasjas läks kohtu alla vaid Võrk, kelle Harju maakohus 2009. aasta jaanuaris rünnakutes süüdi mõistis. Kohus mõistis Võrgule liitkaristusena üheksa aasta pikkuse vangistuse.
Imre Arakat üritati 2001. aasta detsembris Hispaanias Marbellas tappa, kui tema pihta tühjendato automaadi padrunipide. Mitu kuulitabamust saanud Arakal õnnestus oma autosse hüpata ja sündmuskohalt põgeneda. Hispaania prokuratuur esitas süüdistuse tapmiskatses neljale eestlasele. Tapmise peategelane oli süüdistuse järgi Ainar Kupp, kes otsustas koos paari kaaslasega Araka tappa, kuna viimane ei soovinud osaleda plaanis röövida Hispaaniasse puhkama sõitnud Eesti suurärimehe pere ja nõuda lunaraha.
2006. aasta alguses pääses aga Kupp Hispaania vanglast, kuigi kohtupotsess Araka tapmiskatse asjus oli ukse ees. Väidetavalt naeratas õnn Kupile tänu Hispaania seadustele, mis ei luba süüdistatavat üle nelja aasta kohtuotsuseta vahi all hoida. Nii lastigi Kupp vabaks ja temalt võeti allkiri, et ta õigel päeval kohtusse ilmuks, kuid Kupp kadus teadmata suunas.
2006. aasta 7. veebruaril Malagas lõppenud istungil karistati Araka mõrvakatse eest 13 aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega Peeter Vaiku ja Aimar Lauri. Atentaadile kaasa aitamises süüdistatud Toomas Mändmets, kellele prokurör küsis 20-aastast karistust, mõisteti õigeks.
Tundmatu kurjategija tulistas 1997. aasta 30. oktoobri õhtul Tallinnas Tihase tänaval oma Mercedesesse istuma hakanud Imre Arakase suunas viis lasku, kuid ei tabanud. Arakas tulistas oma registreeritud relvast kolm lasku ründajale vastu, mille peale kurjategija põgenes. Politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust, kuid ründaja jäi tuvastamata.
Imre Arakas oli 1996. aasta detsembrist 1997. aasta märtsini relvade ebaseadusliku hoidmise süüdistusega vahi all. Politsei leidis Arakase Lasnamäel asuva kodu läbiotsimisel kolm ebaseaduslikku relva- kaks püstolit ja kärbiku. Tallinna linnakohus mõistis Arakasele relvade hoidmise eest tingimisi karistuse.
Tallinna kriminaalpolitsei pidas Arakase 1996. Aasta 11. detsembril kinni, kavatsedes esitada talle süüdistuse niinimetatud Linnuvabriku grupeeringuga seotud Rain Võsandi tapmises 1994. aasta juunis.
Vanglas vastastamisel ei tundnud enne Võsandi tulistamist naabermaja katusel pikajuukselist meest näinud tunnistaja Arakast aga kolme mehe hulgast ära. Seepeale loobus politsei Arakasele mõrvasüüdistust esitamast.
Võsandi tapeti tema Mustamäel asuvas korteris. Palgamõrvar tulistas ta karabiiniga surnuks läbi köögiakna vastasmaja katuselt.
Imre Arakas varastas 1979. aasta veebruaris koos kahe kaaslasega Tallinnas Kadrioru staadioni lähedal asuvast Dünamo lasketiirust 13 püstolit ja tuhatkond padrunit. Arakas on ajakirjandusele rääkinud, et tal oli koos kaaslastega plaan põgeneda paadiga Rootsi ning püstoleid oli tarvis võimalikuks kokkupõrkeks nõukogude piirivalvega. Rootsi põgenemise plaan jäi katki, kuna paadimootor läks katki. Miilits sai Arakase kätte. 1979. aasta kevadel põgenes mees kohtuprotsessi ajal kohtumajast, hüpates alla Toompea vaateplatvormilt. Kohus tegutses Stenbocki majas, kus praegu asuvad riigikantselei ja valitsuse tööruumid. Pärast põgenemist õnnestus Arakasel ennast varjata kolm kuud, kuid miilits tabas ta 12. juulil uuesti. Kohus määras Arakasele relvade varastamise eest 15-aastase vanglakaristuse. Arakas saadeti Venemaale vangilaagrisse ning pärast Eesti iseseisvuse taastamist toodi ta karistuse kandmist jätkama Eestisse. Arakas vabanes Eestis vanglast 1992. aasta suvel.
Välis-Eesti ajakirjandus seostas 1979 aasta suvel Imre Araka kinnipidamist Eesti NSV kommunistliku partei esimese sekretäri Karl Vaino atentaadikatsega. Kanada eestlaste ajaleht Vaba Eestlane kirjutas 31. juulil 1979, et Imre Arakas on kinni peetud, kuna ta sooritas Karl Vainole ebaõnnestunud atentaadikatse.
Karl Vainole tehtud kolme atentaadikatse kohta oli viiteid ka tänavu jaanuaris avalikustatud Ameerika Ühendriikide Luure Keskagentuuri avalikustatud ajaloolistes dokumentides, kuid ajaloolaste ja ENSV aegsete võimuorganite andmetel ei vasta väited Vaino tapmiskatsetest tõele.
1978. aastal karistati Arakat Balti jaamas miilitsaautole nõukogudevastase graffiti tegemise eest tingimisi vangistusega.
2013. aasta mais avaldas Vene uudisteagentuur Interfax uudise, kirjutades, et neli meest ujub krimmitatarlaste küüditamise mälestuseks Egiptuses üle Punase mere. Ujumismaratoni pikkus oli ligi 100 kilomeetrit.
Imre Arakas kinnitas roona BNSile, et osaleb sellel üritusel. «Ujumist organiseerib oma poliitiliste vaadete eest vabaduskaotust kandnud ja päris pikalt avamere ujumisega tegelenud ukrainlane Oleg Sofjanik,» selgitas Arakas.
Ali Hamzina rääkis enne ujumismaratoni, et ujujaid saadab Punase mere ületamisel jaht ning maratoni kestuseks on planeeritud 4-5 päeva. Ujumismaratoni algus oli Egiptuses Punase mere kaldal asuv Ras Mohammedi looduskaitseala ja lõpp Hurghada kuurortis.
«Ujumisel teevad kaasa Ukraina endine dissident ja poliitvang Oleg Sofjanik, Moskvas elav endine poliitvang Šamil Alimuradov, Eesti vabadusvõitleja Imre Arakas ja Tšerkassia maratoniujuja Anatoli Vjalets,» ütles Hamzina 2013. aastal Interfaxile.