/nginx/o/2017/04/05/6522461t1hb844.jpg)
Riik tahab karastusjookidele kehtestada suhkrumaksu, mis loob aga jõustudes üsna keerulise olukorra – väga magusatele joogijogurtitele ja maitsestatud keefirile suhkrumaksu ei lisata, küll aga ähvardab see naturaalseid mahlu, kuhu suhkrut polegi lisatud.
«Me räägime karastusjookidest tollitariifi kontekstis,» selgitas rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov. Selle järgi pole suhkrumaksust pääsu magustatud piimajoogil (nt kakaopiim – toim), küll aga pääseb sellest magustatud keefir, kuigi 100 ml kohta on selles üle kaheksa grammi suhkrut, sest tollidefinitsiooni järgi on nii joogijogurt kui ka keefir toiduained, mitte joogid. «Tegemist on keerulise olukorraga,» tunnistas ametnik.
Milliseid jooke suhkrumaksuga täpselt maksustatakse, pannakse asekantsleri sõnul paika seaduse lisas. «Üks asi on see, mida valitsus ja riigikogu tahavad sinna panna, aga me peame arvestama, et Euroopa Liidus on väga tugevad riigiabi reeglid,» sõnas Jegorov. Ta lisas, et seetõttu peab Eesti suhkrumaksu kehtestades jälgima, kas rikutakse n-ö asendustoodete konkurentsi olukorda või mitte.
Mahla ähvardab maksustamine
«Me oleme analüüsinud (ilma lisatud suhkruga – toim) mahlaga seonduvat ja me ei leia ühtegi objektiivset alust öelda, et mahlad ei ole asendustoode karastusjookidele,» rääkis Jegorov. Seega ähvardab suhkrumaks ka mahlu. Kui aga poliitilise otsuse kohaselt mahlu maksustada ei taheta, siis tuleb taotleda Euroopa Komisjonilt erandit. «Kui me seda ei tee, siis on Euroopa Komisjonil väga lihtne öelda, et soosite mahlu ja karistate karastusjooke ning tegu on riigiabiga,» rääkis Jegorov. Selle olukorra vältimiseks peab Eesti esitama taotluse ning ära põhjendama, miks on tegu erinevate toodetega. «Me teame, et Taani ja mõni teine riik on suhkrumaksust loobunud ja üheks põhjuseks on riigiabi keerulisus,» tunnistas Jegorov. Ta lisas, et riigid ise otsustavad, kas nad on võimelised ja tahavad erisuse taotlust ette võtta või mitte.
«Teine asi on piirikaubandus ja siin ei saa midagi teha, me oleme Euroopa Liidus ja kui mõnda kaubagruppi ohustab piirikaubandus, siis ka seda tuleb arvesse võtta,» ütles Jegorov.
Rahandusminister Sven Sesteri (IRL) sõnul lepiti valitsuses kokku kontseptsioon, et mida väiksem on joogi suhkrusisaldus, seda väiksem on tulevane suhkrumaks. Sesteri kinnitusel peaks selline lähenemine ärgitama tootjaid vähendama toodetest suhkrusisaldust, aga mõjutama ka tarbijate toitumisharjumisi. Ta toonitas, et maksustamise puhul käib jutt ikkagi tootele lisatud suhkrust. «Minu ettepanek on mitte maksustada jooke, kus suhkrusisaldus on nulli ja viie grammi vahel, seda loetakse veel tervislikuks koguseks,» selgitas Sester. Täna valitsuses kokku lepitud kava kohaselt peaks juba järgmisest aastast Eestis kehtima astmeline magusamaks, mis jääb vahemikku 20 kuni 36 senti liitrilt.
Kui kolmapäeva hommikul rääkis rahandusminister uudisteagentuur BNSile, et suhkru- või magusamaksuga loodetakse riigieelarvesse koguda 24 miljonit, siis pärastlõunal kinnitas minister, et magusasõprade rahakotist kogutud summa pole veel selge. See selgub järgmise nädala alguses, pärast rahandus- ja sotsiaalministeeriumi tehtavat täiendavat analüüsi. Siis pannakse paika ka tegelikud maksumäärad. Rahandusministeeriumi asekantsleri Dmitri Jegorovi sõnul on täna avalikuks tulnud maksumäärad üks kõne all olnud variantidest. Kaalumisel olid ka madalamad maksumäärad.
Rahandusministri sõnul leppis valitsus täna kokku, et naturaalseid mahlu ehk ilma lisatud suhkruta mahlu ei maksustata. Selleks tuleb esitada Euroopa Komisjonile riigiabi taotlus.
Sesteri ja Ossinovski haruldane üksmeel
«Tervise vaatest on oluline, et lepiti kokku kontseptsioon. Maksumääradest räägitakse eraldi, kui rahandusministeerium vastavad numbrid toob,» rääkis töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski. Ossinovski sõnul on väga oluline, et välja pakutud kontseptsiooni kohaselt on olemas maksuvaba suhkrusisaldus. «See on äärmiselt oluline nii administratiivses mõttes, aga ka laiemalt, et me ei tegeleks asjadega, kus meil probleeme pole,» selgitas ta.
Paljudel teemadel Sesteriga eri meelt olev terviseminister tunnustas rahandusministeeriumi, et magusamaksu kavandatakse astmelisena.
«See on väga oluline, sest me ei taha maksustada tooteid, vaid tahame, et tootjad langetaksid suhkrukogust oma toodetes,» rääkis Ossinovski. Tema sõnul näitab teiste riikide praktika, et astmelise maksustamise korral ligi pooltes kõrgemini maksustatud toodetest vähendatakse suhkrusisaldust. «Kindlasti on neid tooteid, mis sisaldavad praegu viis grammi suhkrut (100 ml kohta – toim) ja võiksid minna maksu alla, aga nende suhkrusisaldus langeb neljale protsendile ja maksavad sama palju edasi,» ütles Ossinovski.
Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei tohiks naturaalseid mahlu maksustada. «Siin on küsimus Euroopa õiguses, mida rahandusministeerium peab analüüsima ja tegema siis riigiabi taotluse,» selgitas ta.