Vabaerakonnast kahe nädala eest välja visatud Jevgeni Krištafovitš soovib, et tema erakonnast väljaarvamise otsustaks aprilli lõpus kogunev üldkoosolek, kus ta ühtlasi soovib kandideerida erakonna esimeheks.
Vabaerakonnast välja visatud Krištafovitš tahab ikkagi kandideerida erakonna esimeheks
7. aprill 2017, 10:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Krištafovitš kirjutas täna Facebookis, et esitas Vabaerakonnale kaks avaldust, millest ühes taotles enda väljaarvamise otsustamist üldkoosolekul ja teises registreeris ennast esimehe ja juhatuse liikme kandidaadiks. Tema sõnul näeb mittetulundusühingute seadus ette, et kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosolekul. «Seni aga (käesoleva avalduse esitamise hetkest) olen de jure jälle Eesti Vabaerakonna liige vähemalt kuni üldkoosoleku otsuse tegemiseni,» kirjutas ta.
Krištafovitš põhjendas kandideerimissoovi asjaoluga, et nädala jooksul on Vabaerakonnast vabatahtlikult lahkunud 12 inimest ehk pea kaks protsenti liikmeskonnast. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri andmetel on Vabaerakonnal tänase seisuga 664 liiget. «Veel rohkem on kohe-kohe lahkumas, nad ootavad vaid üldkoosolekut. Vabaerakond sisuliselt laguneb,» kirjutas Krištafovitš, kelle sõnul saavad nad praegusest Vabaerakonnast lahkudes jälle vabaks.
Samas ei ole tema sõnul peale Artur Talviku teisi juhikandidaate üles kerkinud. «Mind paluti tulla tagasi ning kandideerida tema vastu. Ma olin Vabaerakonna esimese juhatuse liige, sain toona 53 häält. Mul on vastutus mind usaldanud valijate ees, ma ei jäta neid praegu üksi vaatama, kuidas meie loodud Vabaerakonnast tehakse kartellipartei, kus on au sees topeltmoraal, tsensuur ning poliitiline korruptsioon,» ütles Krištafovitš.
Ta kinnitas sotsiaalmeedias, et jätkab oma kampaaniat, ja lubas, et juurutab erakonna esimeheks saades teistsugust poliitilist kultuuri. «Vabaerakond saab jälle poliitiliseks diskussiooniplatvormiks, kus aktsepteeritakse eriarvamusi ja austatakse kõiki liikmeid. Ma luban poliitilistele oponentidele, et nende positsiooniga erakonnas arvestatakse. Vabaerakond kandideerib kindlasti kohalikel valimistel ja ainult piirkonnad saavad otsustada, kas nad teevad seda oma nimekirjaga või liitudes teistega,» kirjutas ta.
Krištafovitš soovib muuta Vabaerakonna poliitika sisuliseks ja teravaks. «Meie maailmavaate aluseks on meie kehtiv programm. Vabaerakond ei diskrimineeri vähemusi, kaitseb inimõigusi, toetab avatud ühiskonda ning seab eesmärgiks liikmeskonna suurendamist. Uutele liikmetele ma garanteerin mõttevabaduse ja demokraatliku keskkonna, mitte vangla, kus õige arvamus on ainult selle direktoril,» ütles ta.
Vabaerakonna juhatus otsustas Krištafovitši erakonnast välja heita 23. märtsil, tuues põhjuseks tema väljaütlemised meedias. Juhatuse hinnangul rikkus ta pideva laimamise ja liikmete kohta käivate valeväidete levitamisega erakonna põhikirja.
Vabaerakond valib omale uue esimehe ja teised juhtorganid 23. aprillil peetaval üldkoosolekul. Kandideerimisavalduste esitamine lõpeb täna.