Iga üheksas kõrgharidusega inimene ei tööta erialasel ametikohal

Merje Pors
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitte-erialasel ametikohal töötamise ühe peamise põhjusena tõid vilistlased välja selle, et erialast tööd ei ole nad lihtsalt leidnud.
Mitte-erialasel ametikohal töötamise ühe peamise põhjusena tõid vilistlased välja selle, et erialast tööd ei ole nad lihtsalt leidnud. Foto: Caro / Bastian/Caro / Bastian

Iga üheksas Eesti kõrgkooli vilistlane töötab ametikohal, mis ei ole tema õpitud erialaga üldse seotud, selgub Tartu Ülikooli teadlaste läbi viidud uuringust.

Saamaks ülevaadet lõpetanute töötamisest erialasel ametikohal, küsiti kõrghariduse omandanutelt, millisel määral on praeguse töökoha ülesanded seotud õpitud erialaga. Üle poole (55 protsenti) hetkel töötavatest vilistlastest kinnitas, et nende praegune töö on väga lähedalt õpitud erialaga seotud, ligikaudu viiendikul vilistlastest on töö suures osas erialaga seotud, 16 protsendi lõpetanute töö on vaid mõningal määral erialane ning 11 protsenti lõpetanutest ei tööta üldse erialaga seotud ametikohal.

Uuringust selgus, et mida kõrgema õppeastme vastanu on lõpetanud, seda rohkem on tema ametikoht seotud õpitud erialaga. Magistriõpingute lõpetanute töö on suures osas erialaga seotud keskmiselt 84 protsendil juhtudest, vähem töötavad erialaga seotud kohal bakalaureuseõppe lõpetanud. Samas rakenduskõrgharidusõppe või diplomiõppe lõpetanud töötavad nendega bakalaureusekraadi omanikega võrreldes sagedamini erialaga seotud ametipositsioonidel.

Kui vaadata erialal töötamist koolide lõikes, siis õpitud alal on vähem rakendust leidnud Tartu Kõrgema Kunstikooli, Mainori Kõrgkooli, Eesti Kunstiakadeemia ning Eesti Maaülikooli vilistlased.

Erialaga mitteseotud töö on kõige sagedamini valinud põllumajanduse valdkonna vilistlased (28 protsenti). Lõpetatud erialal töötavad sagedamini aga hariduse (90 protsenti), tervise ja heaolu (87 protsenti), tehnika, tootmise ja ehituse (76 protsenti) ning loodus- ja täppisteaduste (74 protsenti) lõpetanud.

Põhjused, miks vilistlased ei tööta erialasel ametikohal, on muutunud. Kui 2007. aasta vilistlasuuringus olid sagedasemateks põhjusteks erialal mitte töötamiseks olemasoleva töö atraktiivsus või palk, siis antud uuringu raames on olulisemateks põhjusteks erialase töö mitte leidmine ja varasemast töökohast kinni hoidmine.

N-ö pehmematel erialadel kõrgemad palgad

Uuringus võrreldi ka erinevate erialade lõpetajate palkasid, kust selgus, et kõige kõrgemat palka teenivad sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse ning tehnika, tootmise ja ehituse valdkonna lõpetanud. Keskmisest madalam on aga põllumajandus- ja humanitaarerialade ning kunstide valdkonna lõpetanute töötasu. Kõige levinum brutotöötasu nii 2007. aasta kui ka viimase uuringu kohaselt jääb vahemikku 9000-12000 krooni (23 protsenti vastanutest saab sellist palka). Viiendik lõpetanutest teenib brutotöötasuna 12000-15000 krooni.  

Kõige madalamat palka teenivad kõrghariduse omandanud Lõuna-Eestis, kus keskmist või sellest madalat palka saavad vastavalt 41 protsenti ja 37 protsenti lõpetanutest. Madalapalgaliste osakaal on väiksem ja kõrgepalgaliste osakaal suurem Kirde- ja Põhja-Eestis. Põhja-Eestis on madalapalgalisi kõige vähem (17 protsenti), pooled teenivad keskmist palka, neljandik keskmisest kõrgemat ning 15 protsenti enam kui 21000 krooni kuus. Konkurentsitult kõrgemat palka teenivad lõpetanud välismaal, neist kolm neljandikku rohkem kui 21000 krooni kuus.

2010. aasta veebipõhises vilistlasuuringus osales 2187 vilistlast 14 kõrgkoolist. Enamik vastanud vilistlastest lõpetas avalik-õigusliku ülikooli (79 protsenti), rakenduskõrgkoolide lõpetanuid oli 21 protsenti.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles