Kaitseväe ja päästeameti demineerijad tegid sel nädalal Saaremaal Sõrve poolsaarel lahingumoona otsimis- ja demineerimisharjutusel kahjutuks 235 Teise maailmasõja aegset lõhkekeha.
Kaitseväe demineerijad leidsid Sõrve poolsaarelt üle kahesaja lõhkekeha
9. aprill 2017, 12:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me ei osanud sellist kogust oodata,» ütles 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni demineerimiskeskuses teeniv veebel Andres Pajur, kelle sõnul jätkatakse endise laskemoonaloa asukoha ja selle ümbruse puhastamist ka tulevikus. «Meil on hea meel, et saime muuta tsiviilelanike elu turvalisemaks ning samas harjutasime ka koostööd kolleegidega päästeametist,» selgitas ta.
Harjutusest võttis osa kuus tegevväelast ning kaks Lääne-Eesti pommigrupi spetsialisti. Kaitseväelaste soov tulla Sõrve poolsaarele maa-ala lõhkemata lõhkekehadest puhastama tegi Torgu vallavanema Tiit Põllu sõnul kohalikule kogukonnale suure teene. «Päästeameti spetsialistid on rääkinud, et kusagil Eestis ei ole nii palju Teise maailmasõja aegseid lõhkekehi kui siin. Nüüd on neid palju vähem, jõustruktuuride demineerijad on teinud tublit tööd,» ütles Põld.
Sõrve poolsaarel peeti lahinguid 1944. aasta sügisel, mil Punaarmee ründas poolsaarel asuvaid Saksa üksusi. Oktoobri alguses alanud lahingud lõppesid 1944. aasta 24. novembril, mil viimased Saksa üksused Saaremaalt lahkusid.
1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni ülesanne on lisaks ajateenijate ja reservväelaste väljaõppele koolitada rahvusvaheliste missioonide jaoks elukutselistest kaitseväelastest demineerijaid, kes teenivad pioneeripataljoni juurde kuuluva kaitseväe demineerimiskeskuse koosseisus.