Riigikohus jättis islamiterrorismi toetanud meeste karistused jõusse

Piret Lakson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil Ramil Khalilov (vasakul) ja Roman Manko (paremal).
Pildil Ramil Khalilov (vasakul) ja Roman Manko (paremal). Foto: Tairo Lutter

Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis jõusse Ramil Khalilovi ja Roman Manko süüdimõistmise terrorismi toetamises ning samaks neile ringkonnakohtus määratud vanglakaristuse.

Riigikohus ei rahuldanud Manko ja Khalilovi kaitsjate vandeadvokaatide Olavi-Jüri Luige ja Oliver Nääsi ning Kristi Rande kaebusi, milles nad taotlesid oma kaitsealuste õigeks mõistmist ning leidis, et meestele esitatud süüdistused terrorismi rahastamise kohta on tõendatud. Seega jättis riigikohus muutmata Tallinna ringkonnakohtu mulluse otsuse, millega mõisteti Khalilovile kolmeaastane ja Mankole kaheaastane vangistus.

Khalilovit ja Mankot süüdistati selles, et nad aitasid ISISega ühinenud Abrurrahman Sazanakovile koguda raha ja soetada lennupiletid, teades samal ajal, et Sazanakov võib kasutada neid vahendeid terroristlikkusse ühendusse kuulumises seisneva kuriteo toimepanemiseks.

Kolleegium märkis, et ehkki konkreetset terroristlikku ühendust, selle liikmeid, struktuuri ja püsivust pole süüdistuses kirjeldatud, ei olnud seda ilmtingimata ka vaja. Nimelt ei nõua karistusseadustik konkreetse terrorikuriteo tuvastamist ning oluline on, et süüdistusest nähtusid Khalilovi ja Manko konkreetsed teod vahendite kogumisel ja teadmine, et neid vahendeid võidakse kasutada terrorikuriteo toimepanemiseks.

Alates hetkest, mil Sazanakov liitus 2013. aasta juulis terroristliku ühendusega, vastas tema tegevuse edasine teadlik toetamine terroristliku ühenduse toetamise tunnustele, leidis kolleegium. Praegu on tõendatud, et Khalilov oli teadlik Sazanakovi ühinemisest terroristliku ühendusega, ja jätkas tema toetamist ka pärast liitumist.

Eespool nimetatud põhjustel nõustus kolleegium madalama astme kohtutega selles, et Khalilovile ja Mankole esitatud süüdistused on nõuetekohased.

Riigikohus selgitas otsuses täiendavalt julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe tõendina kasutamise tingimusi. Selliselt kogutud teabe tõendina esitamise otsustab küll riigi peaprokurör, kuid tõendi lubatavust on vaidluse korral pädev hindama kohus. Kolleegium ei nõustunud kaitsjatega selles, et julgeolekuasutuse kogutud teave tuleb vormistada jälitustoimingu protokollis.

Manko ja Khalilovi süüdimõistmise riigikohtusse viinud kaitsjad palusid kohtul oma kaitsealused õigeks mõista, kuna nende hinnangul on süüdistus koostatud puudulikult, sest ei nimetata, mida väidetavalt toetatud terrorist tegi, vahendas ERR mullu septembris.

Kuna kohus ei saa väljuda süüdistuse piiridest, on kaitsjate hinnangul tegemist nii olulise rikkumisega, mis tingib meeste õigeksmõistmise. Lisaks leidsid kaitsjad oma kaebustes, et teabehanke raames kogutud jälitusteave ei ole antud juhul kriminaalasjas tõendina kasutatav.

Mullu detsembris tekkisid riigikohtu kolmeliikmelisel koosseisul põhimõttelised eriarvamused islamiterrorismi toetamises süüdistatavate Manko ja Khalilovi kaebuste lahendamisel ning süüasi anti arutamiseks kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule, kes pidi esialgu otsuse tegema selle aasta 10. märtsiks.


Mullu jaanuaris tunnistas Harju maakohus Khalilovi süüdi terroristlikku ühendusse kuulumisele kaasaaitamises ja selle rahastamises ning mõistis talle seitsmeaastase vangistuse, Manko tunnistas kohus süüdi terrorikuriteo ja selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamises ja toetamises ning mõistis talle viieaastase vangistuse.

Ramil Khalilov ja Roman Manko Harju maakohtus. Foto:
Ramil Khalilov ja Roman Manko Harju maakohtus. Foto: Foto: Tairo Lutter

Mullu kevadel tühistas Tallinna ringkonnakohus osaliselt Khalilovi ja Manko suhtes tehtud maakohtu otsuse ning mõistis Khalilovile kolmeaastase ja Mankole kaheaastase vangistuse. Ringkonnakohus otsustas madalamas kohtuastmes terrorismi toetamises süüdi mõistetud meeste karistust vähendada ennekõike seetõttu, et maakohus keskendus terrorikuriteole laiemalt, mitte aga konkreetsele kuriteole.

Süüdistuse sisu

Süüdistuse järgi toetasid mehed varem Eestis elanud Sazanakovi tegevust Süüria territooriumil tegutsevas relvastatud terroristlikus ühenduses, kuhu ta siirdus kaitsepolitsei andmetel võitlema 2013. aasta juulis.

Khalilov, olles teadlik Sazanakovi kavatsusest terroristliku organisatsiooniga ühineda, broneeris ning ostis talle pileti Türgi siselennule Antalyast Süüria piiri ääres asuvasse Hataysse, printis välja broneeringut tõendava reisidokumendi ning selgitas, kuidas kasutada seda lennujaamas, võimaldades Sazanakovil jõuda Süüriasse ning seal terroristliku ühendusega ühineda. Khalilov kogus Sazanakovi jaoks oma tuttavatelt raha ja võttis 2013. aasta sügisel Mankolt Sazanakovile 600 eurot. 17.–22. oktoobril 2013. aastal külastas Khalilov Sazanakovit Süürias, toimetas sinna Sazanakovi abikaasa, nende alaealised lapsed ning andis Sazanakovile raha üle.

Süüdistuse järgi toetas Khalilov Sazanakovi poolt terrorikuriteo toimepanemist alates 2013. aastast, küsides korduvalt oma tuttavatelt Sazanakovile raha, seejuures teades, et viimane võib seda kasutada terrorikuritegude toimepanemiseks. 2014. aastal edastas Khalilov Mankole palve minna Lätti ning küsida Sazanakovile «püha sõja» toetuseks raha.

Samuti süüdistatakse Khalilovit terroristlikkusse ühendusse kuulumisele kaasaaitamises. Süüdistuse järgi osutas ta Sazanakovile vaimset kaasabi, tugevdades tema teotahet ja väljendades pidevat heakskiitu ja poolehoidu Sazanakovi tegevusele terroristliku ühenduse liikmena.

Ka Manko oli süüdistuse järgi teadlik Sazanakovi ühinemisest terroristliku ühendusega ning toetas ja rahastas seda. 2013. aasta sügisel andis ta Khalilovi kätte Sazanakovile edastamiseks sularaha 400 eurot ning hiljem veel 200 eurot. Sama aasta teises pooles üritas ta kanda Sazanakovile Süüriasse raha Western Unioni kaudu, ülekanne jäi tema tahtest sõltumata lõpule viimata.

Eeluurimisel tuvastatud andmete järgi käis Manko 2014. aasta veebruaris Riias ning küsis kohtumisel raha Sazanakovi tegevuse toetamiseks. Kaitsepolitsei pidas mehed kinni mullu aprillis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles