Kaitsepolitsei: väljasaatmisele kuuluvad inimesed on terrori mõttes kindlasti risk (2)

Andres Einmann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Stockholmi terrorirünnaku kahtlusaluse kinnipidamine eelmisel reedel.
Stockholmi terrorirünnaku kahtlusaluse kinnipidamine eelmisel reedel. Foto: AFP / Scanpix

Kaitsepolitsei leiab eelmise nädala terrorirünnakute valguses, et kindlasti kujutavad endast kõrgendatud riski sellised inimesed, kes on saanud elamisloa taotlusele eitava vastuse.

Inimestel, kellel elamisluba pole pikendatud ning kes sellest hoolimata on jätkuvalt riigis, võib kibedus areneda kiiresti kättemaksu sooviks, ütles kaitsepolitsei pressiesindaja Harrys Puusepp Postimehele.

Eelmise nädala esmaspäeval Peterburis ja reedel Stockholmis terrorirünnaku korraldajad olid mõlemad Kesk-Aasia päritolu. Kaitsepolitsei ei pea õigustatuks hakata sildistama inimesi piirkonna järgi.

«Viimaste juhtumite täpsemateks analüüsideks on veel vara, kuid pigem on jätkuvalt küsimus lõimumise õnnestumises,» lausus Puusepp.

Kui Eestisse suundub potentsiaalne terrorist väljastpoolt, kelle kohta pole ei meil ega meile partneritel infot, on vaja ka kõvasti õnne, et terroriakti ennetada.

Kaitsepolitsei hinnangul on terroriohu tase Eestis jätkuvalt madal. Terroriakti toimepanek Eestis on vähetõenäoline, kuid nagu hiljutised juhtumid näitavad ei saa paraku välistada üksikründajat.

Kaitsepolitsei on oma aastaraamatutes märkinud, et Eesti vastu on tundnud huvi organisatsioonid, keda seostatakse maailmas terroriaktide toimepanekuga. Puusepa sõnul ei ole siin viimasel ajal olulisi arenguid toimunud ning kaitsepolitsei aastaraamatutes kirjutatu on adekvaatne ka praegu.

Loe lisaks: radikaalsuse ilmingud Eesti moslemikogukonnas sagenevad

Alates eelmise aasta Nice'i terrorirünnakust on terroristid korduvalt kasutanud oma teo läbiviimiseks röövitud või varastatud veoautot. Kaitsepolitsei hinnangul on taoliste tegude tõkestamisel küsimus peamiselt avaliku korra tagamise meetmetes ning liikluskorralduses, millega saab luua takistusi veoautodele teatud kohtadesse ligipääsul.

«Selge on see, et põhimõtteliselt pole veoautode keelamine reaalne võimalus, mida tahaks või saaks kasutada,» nentis Puusepp.

Sinisalu: suurürituste turvalisus on analüüsi koht

Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu ütles eile ETV saates «Välisilm», et viimase aja veokirünnakute valguses on mõttekoht see, kuidas muuta turvalisemaks sellised suured rahvaüritused, kuhu on teatud põhjustel ligipääs veokitel. «Selliste analüüsidega on tegeletud varem ja tegeletakse edasi,» ütles Sinisalu.

Kaitsepolitsei juhi sõnul on Stockholmi terrorirünnaku järel Eesti jaoks õppetund see, kuidas reageeris Rootsi ühiskond. «Pärast rünnakut ei olnud ühiskonnas mingit paanikat ja ei tekkinud politsei suhtes süüdistustelainet, et miks politsei rünnaku ärahoidmiseks midagi ära ei teinud,» märkis ta.

Sinisalu sõnul on Eesti jõuametkonnad võimaliku terrorirünnaku toimumiseks valmistunud ja õppustel erinevaid stsenaariume läbi mänginud.

Rääkides julgeolekust eelseisva Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal, märkis Sinisalu, et loomulikult tuleb tunda selle pärast muret, aga mingit põhjust paanitsemiseks ei ole.

«Praegu on olukord rahulik. Samas, Schengeni viisaruumis on inimeste liikumine väga intensiivne. Kui Eestisse suundub potentsiaalne terrorist väljastpoolt, kelle kohta pole ei meil ega meile partneritel infot, on vaja ka kõvasti õnne, et terroriakti ennetada,» nentis kaitsepolitsei juht.

Sinisalu sõnul ei ole praegu mingit põhjust hakata tegema mingeid järeldusi selle põhjal, et eelmisel nädalal Peterburis ja Stockholmis terroriakti toime pannud inimesed olid mõlemad Kesk-Aasia päritolu.

«Fakt on see, et endises Nõukogude Liidus on kasvanud üles mitu uut põlvkonda ning Kesk-Aasias on probleeme ekstremismi, radikaliseerumise ja terrorismiga. Sealtkaudu on paljud siirdunud Afganistani ja Iraaki terroristide poolele sõdima. Kuid kodakondsuse teema ei ole kindlasti number üks ja määrav,» lausus Sinisalu.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles