Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

«Radar»: Tuleva – kui pensionifond ei meeldi, tee ise parem

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Tuleva juht Tõnu Pekk | FOTO: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

Märtsi lõpus sai pensioniühistu Tuleva oma fondidega alsutamiseks rohelise tule. Ent juba enne päris tegevuse alustamist kõlasid nende jõulised rünnakud olemasolevate pensionifondide aadressil ning räägitakse, et muutusi pensioniturul on nad kaasa toonud juba enne alustamist, vahendas Radar.

Värske pensionifondide valitseja Tuleva juht Tõnu Pekk sätib Tallinnas Telliskivis asuvas kontoris valmis oma matkavarustust. On neljapäeva õhtu, tööpäev on tänaseks otsakorral ja koos kolleegi Jordan Valdmaga, kes aitab Tulevat veebiarenduste väljatöötamisel, plaanitakse ette võtta väike metsaretk.

Teekond läheb kontorist kiviviske kaugusele Balti Jaama ja sealt edasi Aegviidu suunas väljuvale rongile. Sellised metsaretked on Peki viis igapäevasest argirutiinist väljumiseks. «Üsna lihtsalt saab minema siit kontorist 40 minutiga praktiliselt puutumatusse kohta,» ütleb Pekk.

Võtamegi siit sammu tagasi ja meenutame, mis ja miks see Tuleva üldse on? Tulevast räägitakse tegelikult juba vähemalt aasta jagu. Just siis tulid esimesed teated, et kokku on tulnud seltskond, kes hakkab looma päris oma pensionifonde haldavat ühistut. Selle algatuse keskseks tegelaseks oligi kogenud pankur ja finantsasjatundja Tõnu Pekk.

Tõnu ettevõtjast sõber ja Tuleva kaasasutaja Indrek Kasela iseloomustab Tõnu ja kogu nende algatuse käimaminemist nii: «Ta on väga heade kogemustega pankur, intelligentne ja hea südamega aus inimene. Ja ka väga tegus inimene. Et selles mõttes, oma varasemas tegevuses ka – väga edukas pankur, kes lihtsalt on jõudnud nö 21. sajandisse oma mõttemaailmas ja kes on harjunud asju ära tegema,» ütleb Kasela. «Ma arvan, et Eesti rahval on väga vedanud, et Tõnu Pekk on selle teinud ja muidugi ka kõik teised, kes seal juures on olnud – see on olnud täiesti ühistuline tegevus,» lisab Kasela.

Oma pensionifond ei rahulda

Nagu Pekk ise meile siin Aegviidu poole kimavas rongis selgitab, siis tema jaoks tuli algtõuge Tuleva loomiseks isiklikust huvist iseenda pensionikontol toimuva vastu. Aasta oli siis 2014. «Kuna ma olin saanud tihti neid kirju oma pangalt, et kas tõsta seal makseid või vaheta pensionifondi, siis mõtlesin, et ma pole ammu enam vaadanud ja vaatan, kuidas mu pensionifondil läinud on. Võtsin ette laupäeva hommikul, panin blogisse kirjagi lausa – kell kümme hakkasin peale. Pühapäeva õhtul hilja lõpetasin,» meenutab Pekk.

«Ma avastasin põhimõtteliselt kahte asja. Esiteks – jube keeruline on teada saada üldse, kuidas su pensionifondil läheb. Tõesti, ma olen finantsteaduste magister ja oskan excel-iga väga hästi ringi käia. See oli jube keeruline. Ja teiseks avastasin, et ikka jube kehv tulemus on olnud,» ütleb ta.

Täpsemalt nägi Pekk oma arvutuste tulemusel, et tema kohustuslikku II samba fondi sisse makstud raha oli kasvanud keskmiselt tempoga 4 protsenti aastas. Samal ajal oli aga inflatsioon raha väärtust langetanud samuti umbes 4 protsenti aastas. See omakorda tähendab, et tegelik kasv oli ümmargune null. Ja selle kõrval nägi ta, et suure tüki tema sissemakstud rahast on pangad teenustasudena endale võtnud.

«Tol hetkel mul tundus, et kuulge, ma olen nüüd avastanud midagi. Et kirjutan selle loo ja nüüd kõik panevad tähele, tekib hirmus kära ja siis tasud muutuvad,» räägib Pekk.

Tulemused kehvad

Eesti pensionifondide tulemustest ja tasudest on aasta-aastalt pildi andnud ka OECD ehk Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni raportid. Need näitavad, et oleme tootluse poolest olnud viimaste seas. Näiteks möödunud aasta oktoobris mõõtis OECD raport Eesti pensionifondide keskmiseks reaaltootluseks kümne aasta jooksul miinus 2,2 protsenti. Samal ajal aga fondivalitsemise tasude poole pealt paistsid meie pankade pensionifondid silma kõrgemate tasudega. Sellise asjaga ei olnud Pekk üksi rahulolematu.

«Hea meelega inimesed maksavad teenuse eest, mis on väga kvaliteetne. Me võime öelda seda, e teenus ei olnud kvaliteetne,» ütleb Kasela.

Kasela on praegu Tuleva nõukogu esimees. Ta on üks neist, kellega Pekk Eesti pensionifondide miinuste üle esmajärjekorras arutas ja kohe ühise keele leidis. Kasela toob välja, et kohustusliku II samba fondid ei investeeri sugugi kommirahaga - Eestis on süsteemiga liitunuid 650 000 inimest ning fondide valitsemise all on üle kolme miljardi euro. «See on suurim finantstoode Eestis üldse,» ütleb ta.

Näiteks suuremad fondivalitsejad ehk Swedbank, LHV ja SEB teenisid 2015. aastal pensionifondide valitsemistasudena kokku üle 26 miljoni euro. Pekk selgitab, et tasude maksmine toimub iga kuu pisitasa. «Probleem on see, et need tasud ei ole näha. Näiteks, sa tead, kui palju sa maksad oma internetipakkujale kuus. Miks sa tead? Sellepärast, et sa saad iga kuu arve. Sa saad iga kuu arve ja näed, et 30 eurot – mine maksa pangas ära. Pensionivara haldamisega me kahjuks sellist arvet ei saa. See võetakse otse minu varast maha. Ma ei saa isegi kviitungit selle kohta,» räägib Pekk.

Mis sõltub haldustasust?

Pekk võtab appi paberi ja pliiatsi, et asi puust ja punaseks teha. Ta võtab eelduseks, et täna 20-aastane inimene saab palka 1000 eurot kuus, mille pealt tema ise ja riik panevad iga kuu pensionifondi 60 eurot. 20-aastaselt on pensionini jäänud 45 aastat ja eeldus on, et pensionikoguja palk tõuseb selle aja jooksul keskmiselt 3 protsenti aastas. Samuti on eelduseks, et II samba investeeringud kasvavad keskmiselt 5 protsenti aastas. Ta arvutab kokku, et sellised eeldused annaks pensionile jäädes samba väärtuseks kokku 187 000 eurot. Siin tulebki mängu valitsemistasu suurus. Kui see on 0,5 protsenti, siis see võtab maha sellest summast 20 000 eurot. «Aga hullem veel – kui teenustasu on 1,5 protsenti aastas, siis see võtab maha 40 000 eurot,» ütleb ta.

Seega siin peitubki see iva, miks Tuleva ja tema asutajad nii kõvasti pankade teenustasusid ründavad. Veel 2015. aasta alguses oli turu keskmine teenustasu ca 1,4 protsenti. «Raha on sinna väga palju kogunenud ja raha on kogunenud väga palju ka tänaste pensionihaldurite kasumireale. Et midagi seal oli nagu paigast ära,» räägib Kasela.

Tuntud asutajad

Tuleva asutajate seltskonnas on ridamisi tuntud tegelasi – teiste seas pankur Indrek Neivelt, Eesti Energia eksjuht Sandor Liive, Transferwise’i asutajad Taavet Hinrikus ja Kristo Käärmann, uuringukeskuse Praxis endine juht Annika Uudelepp, suhtekorraldaja Daniel Vaarik ja mitmed teised. Kuid nende kõrval on ühistul veel umbes 3000 liiget, kes kõik on ühtviisi ühistu omanikeks.

Ehkki Tuleva alles ametlikult alustas, räägitakse juba praegu, et Tuleva on kogumispensionäride olukorda paremaks teinud. Ehe näide sellest on nende tugev rünnak kõrgete fonditasude vastu ja see, et fonditasud on tänaseks ka langenud. Keskmine tasu on praegu 1,08 protsenti. «Tuleva oma sõnumiga on tänaseks juba kümneid miljoneid, võiks öelda, et aastakümnete peale isegi sadu miljoneid säästnud pensionikogujate raha,» usub Kasela.

Tasude maksimummäära, mida fond tohib võtta, kirjutab ette riik. Tasude langusse on panustanud aga ka see, et turul on Eesti jaoks uut tüüpi ja odavamad fondid. Postimehe majandusanalüütiku Tõnis Oja sõnul ongi see Tuleva tegelik uuendus Eesti pensionikoguja jaoks - nad lubasid kohe alguses luua fondi, mis investeerib pensionikogujate raha passiivselt. «Sisuliselt tähendab see seda, et portfelli koosseisu ei vali mitte minemine, vaid sisuliselt võib öelda isegi, et robot valib portfelli koosseisu,» selgitab ta.

Just sellise odava ehk 0,34 protsenti suuruse valitsemistasuga fondi Tuleva nüüd turule tõigi. «Kõik raha, mis tuleb, sa suunad indeksifondi, mis ostab automaatselt maailma suurimate ettevõtete aktsiaid ja rohkem ei tee midagi,» ütleb Pekk.

See tähendab, et kokkuhoid tuleb ennekõike selle inimese töö arvelt, kes teistsuguses ehk niinimetatud aktiivses fondis on fondijuht ja võtab vastu investeerimisotsuseid.

Pangad asusid ka tegutsema

Oluline muutus turul tervikuna on aga see, et juba enne seda, kui Tuleva oma fondide käivitamiseks loa sai, olid pangad selliste autopiloodil sõitvate fondidega turule tulnud. «Pankadele kuuluvad pensionifondid võtsid ka jalad kõhu alt välja ja tõid kiiresti turule ka enda passiivselt juhitud fondid, mille portfelli haldustasu on odavam,» ütleb Oja.

LHV Varahalduse juhatuse liige ja sealsete passiivsete fondide eest vastutav Joel Kukemelk tunnistab, et Tuleva näitas tõesti, et nõudlus selliste passiivsete fondide järele on olemas. «See, et need fondid tulid turule 2016. aasta lõpus ja 2017. aasta alguses võib-olla näitab natuke ka sellise turu meelestatuse kohta. Meil on selja taga 8-9 väga head aastat börsidel. Aga sellel hetkel, kui tuleb selline turbulents turgudele tagasi, siis mõistetakse, et aktiivsel juhtimisel on ka väärtus,» räägib ta.

Ehk mida Kukemelk öelda tahab, on see, et turgude langedes võib aktiivne fondijuht suuremat kahju ära hoida, kuid passiivne fond ei tee midagi. Oja leiab, et selles jutus on oma iva. «Kõige paremad fondid või kõige tuntumad fondid baseeruvad talentidele. Viimaste aastate kõige edukamad aktiivselt juhitud fondid on LHVs eelkõige tänu Andres Viisemannile. Teiste pensionifonde juhitakse pigem nagu anonüümselt ja nende tootlused on olnud ka kehvemad,» leiab ta.

Ent Tuleva talente ei otsi. Pekk viitab statistikale ja ütleb, et uuringute järgi annab pikaajaline passiivne investeerimine raha kasvatamisel paremaid tulemusi. «Keskmine aktiivne fondijuht kaheksal kuni üheksal juhul kümnest jääb alla turu indeksile. Ja turu indeks on siis see, mida on võimalik jäljendada lihtsalt ilma fondijuhti omamata,» ütleb Pekk.

Kokkuvõttes on Peki sõnul nende jaoks oluline kulud all hoida, et rohkem raha jääks kogujale. Fondijuht on kulu- seda neil ei ole. Turundus on kulu - seda neil samuti ei ole. Üldse leiab Pekk, et pensionist peaks ausalt rääkima ja mingile tuleviku jõukusele tänu II samba fondile ei tasu mõelda. «Teise samba pensionifondidega ei saa keegi rikkaks. Keegi ei saa luksuslikku elu. Teise samba pensionifondid koos sinu esimese samba pensioniga peavad tagama sulle pensionieas toimetuleku. Ükski pensionifond ei saa sulle lubada, et sa saad sellega rikkaks,» räägib Pekk.

Pekk ja Valdma saabuvad metsast tagasi hommikuse rongiga. Öö möödus matkajatel rahulikult, seljataha jäi ka värskendav hommikune suplus külmas järvevees. Kontoris jätkatakse tööd Tuleva veebirakenduste arendamise kallal.

Ühistu nõukogu juhtiva Kasela sõnul on aga Tuleva näitel teistele ette näidata lihtne õppetund. «Paljud ei uskunud, et see võimalik on. Me oleme teinud ära selle poole lühema ajaga ja mitu korda edukamalt, kui me isegi oma salamistes unistustes lootsime. Ja me lihtsalt tegime selle. Seesama mentaliteet võiks valitseda paljudes teistes asjades samamoodi. Me ei pea delegeerima kõike asju enda elust ära. Kui ei meeldi midagi, tee ära,» ütleb ta.

Tagasi üles