Kaitsepolitseini jõudnud nali: Eesti koolipoiss sai kutse asuda Allahi heaks tööle

Piret Lakson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rumal nali Facebookis külvas hirmu ja tekitas segadust.
Rumal nali Facebookis külvas hirmu ja tekitas segadust. Foto: Mihkel Maripuu

Tallinlanna, kelle 14-aastane poeg sotsiaalmeedias Ali Mahmudi nimeliselt mehelt terrorirühmituse Islamiriigiga (ISIS) seotud sõnumeid sai, oli jõudnud juba pöörduda kaitsepolitsei poole, kui siis selgus, et tegu on pelgalt rumala naljaga.

Sellest, et ISIS Euroopas liikmeid värbab, on meedias palju juttu olnud. Seda enam on mõistetav ühe ema ehmatus, kui tema poeg saab kutse hakata Allahi sõduriks. Just sellise sisuga sõnum laekus aga 7. aprilli hilisõhtul Tallinnas elava 14-aastase koolipoisi Facebooki kirjakasti. Selsamal päeval toimus Stockholmi südalinnas terrorirünnak, kui rahva sekka sõitnud veok tappis neli inimest.

«Poeg sai teate isikult nimega Ali Mahmud, kes soovis temaga videovestlust alustada. Poeg küsis siis, miks ta seda soovib. Kirjasaatja jätkas ingliskeelset vestlust ja küsis, kas ta on teadlik ISISest ja kasutas väljendit «vend» ja et õhus on pakkumine Allahi heaks töötamiseks,» kirjeldas anonüümseks jääda soovinud naine (nimi toimetusele teada - toim).

Seejärel blokeeris poiss kirjasaatja ära, kuid mõni päev hiljem sai ta omanimelisele hobilehele Facebookis uue kirja, kus seesama Ali Mahmud andis teada, et Allah tuleb talle veel järele. «Õnneks poeg rääkis mulle sellest kohe, blokeerisime isiku ja ma kirjutasin ka veebikonstaablile, kellele vestlustest ekraanitõmmised saatsin,» jätkas ehmatuse osaliseks saanud naine.

Seejärel tegi ta Facebookis lapsevanemaid hoiatava postituse, võttis ühendust tuttava politseinikuga ja kontakteerus teisipäeval tuttavate soovituste peale kaitsepolitsei korrapidajaga. Samal päeval selguski, et tegu oli klassivenna rumala naljaga – viimane andis sellest ise teada.

«Olgu see lugu hoiatuseks lapsevanematele, et nad ikka lastega vestlustest võõrastega räägiks ja selgeks teeks, et sellistest asjadest tuleb alati vanematele teada anda,» rääkis naine, et tema pere jaoks oli see ehmatav kogemus. «See oli nagu päriselt – ka keegi lähedastest ei arvanud, et tegu võiks naljaga olla.»

Põhjust värbamiste eest hoiatamiseks ei ole olnud

«Taoliste juhtumite puhul on oluline mõista, et rumalatel naljadel võivad olla ebameeldivad tagajärjed. Küll ei pruugi esmapilgul teada olla, millega täpselt tegemist on ning seetõttu ongi õige kohe õiguskaitseasutusi teavitada,» kommenteeris kaitsepolitsei pressiesindaja Harrys Puusepp, et antud juhul käitus lapsevanem õigesti.

Teadaolevate terroristlike rühmitistega seonduvast tuleks kohe kaitsepolitseid teavitada telefonil 612 1455 või saata e-kiri aadressil korrapidaja@kapo.ee. Puusepp lisas, et head nõu oskavad anda ka Eesti veebikonstaablid ning oluline on, et inimene ise nuputama ei jääks, millega nüüd tegemist on.

Tema sõnul ei ole interneti vahendusel radikaliseerumine ja radikaliseerimine paraku haruldased nähtused ning selge see, et värbajad kasutavad selleks kõiki võimalusi, sealhulgas sotsiaalvõrgustikke ja internetikõnesid. Konkreetseid juhtumeid ei saa kaitsepolitsei kommenteerida, kuid kinnitab, et seni pole taolistest värbamistest olnud põhjust avalikkust hoiatada.

Veebikonstaabel Andero Sepp kinnitas, et see on esimene kord, kui veebikonstaabliteni jõuab info sellise sisuga naljast. «Sellise nalja tegemine on vastutustundetu käitumine, mis võib külvata hirmu ja tekitada palju segadust ning arusaamatust,» märkis ta. 

Antud juhtum kahe inimese omavahelise kirjavahetuse näol ei ole aga seaduse mõistes karistatav tegu, mille eest saaks inimest vastutusele võtta. «Karistatav on ähvardamine, rumal nali mitte,» lisas Sepp.

Ka Sepp soovitab neile, kes peaks kunagi taolisse situatsiooni sattuma, võtta esmalt ühendust politsei ja kapoga, mille ametnikud saavad hinnata informatsiooni tõsidust ja tõsiseltvõetavust. «Iga infokild on ametkondadele ülioluline ja seega tasub alati sellisest infost teada anda,» rõhutas veebikonstaabel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles