PERHi töötajad käisid kohtule rääkimas, kuidas haiglas rahadega asjaajamine käis (1)
19. aprill 2017, 18:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harju maakohtus jätkus täna korruptsioonikuritegudes süüdistatud PERHi endise juhi Tõnis Alliku ja haigla IT-juhi Marko Kilgi protsess, kus tunnistajapinki kutsuti nii haigla töötajaid kui ka süüdistuse järgi altkäemaksu andnud P. Dussmann Eesti OÜ töötaja.
Eelmine nädal toimunud avaistungil ükski viiest süüdistatavast end kuritegude toimepanemises süüdi ei tunnistanud. PERHi toitlustusjuht Anu Vähi, toitlustusteenuse pakkuja P. Dussmann Eesti OÜ ja selle juhatuse liige Anella Stimmer avaldasid soovi prokuratuuriga kokkuleppele minna. Kohus otsustas nende kriminaalasjad eraldada.
Esimesena astus täna tunnistajapinki tänavu märtsini P. Dussmann Eesti OÜ toitlustusjuhina töötanud Dagni Saag, kelle vahetu ülemus oli pistise andmises süüdistatud Anella Stimmer.
Saag selgitas kohtule oma tööülesandeid ettevõttes. Tema tegeles firmas toitlustusjuhina peamiselt hankeprotsessiga, koostades kalkulatsioonid, mille põhjal P. Dussmann Eesti OÜ otsustas, kas ühel või teisel hankel osaletakse ning millise hinnaga sinna minnakse. Selle kohta, et PERHi juht Tõnis Allik sõitis nende ettevõtte kulul Saksamaale, ütles Saag, et tema teadis lihtsalt, et ülemus sõitis kliendiga Oktoberfestivalile.
«Maailmas peabki käima vaatamas koristusteenuseid,» lausus ta. «Mida te seal Oktoberfestivalil oleksite vaadanud?»
Süüalune Tõnis Allik kasutas pärast prokurör Steven-Hristo Evestuse küsitlemise lõpetamist istungil võimalust ka ise tunnistajale küsimus esitada. «Kas PERHi riigihangete tingimused olid teie firma jaoks soodsad?» küsis Allik Saagilt.
«Need olid täpselt samasugused nagu teistel riigihangetel,» kõlas Alliku jaoks ilmselt oodatud vastus.
Aastatel 2001–2016 PERHi juhatuse liige olnud Sven Kruup rääkis kohtus, et see on üsna levinud praktika, et ravimi- või tehnoloogiafirmad viivad oma ravimite või teenuste tutvustamiseks haigla vastava eriala arste ja eksperte Euroopasse koolitustele või õppereisidele.
«Üritasime seda printsiipi järgida, et kulud kattis haigla. Partneritel oli teada, et selline õppereis ei tähenda mitte mingisuguseid soodustusi võimaliku tulevase hanke raames,» lausus Kruup, ent tõdes, et vähemalt kolmandiku osas katavad lähetuskulud ravimifirmad.
«Mina üritasin vältida seda olukorda, et direktorite lähetusi sponsoreeriks keegi, kellel hiljem tekiks sellega seoses mõjujõud,» rääkis Kruup ja lisas veel, et juhatuses püüti vältida huvide konflikti, et inimest, kes ühe või teise koolituse läbib, saaks mõjutada tänu sellele, et selle koolituse kulu on kandnud haigla potentsiaalne lepingupartner. Muu hulgas märkis ta, et toitlustusteenuse pakkujaga jäi haigla rahule – toit oli maitsev, kuigi küllaltki kalorivaene.
PERHi hanketeenistuse juhataja Sven Nirk rääkis, et toitlustusteenuse osutamise hangetel osales tavaliselt kaks kuni kolm pakkujat. P. Dussmann Eesti OÜ osales hangetel neli korda, kaks korda oli tegu avatud hankemenetlusega, kaks korda väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega.
Nirk meenutas, et kord tekkis haiglal toitlustusteenuse pakkuja ees maksuvõlg. «Dussmannile tasuti teatud summa, Tõnis Allik ja Ebe Nõmm (PERHi finantsdirektor – toim) tegelesid sellega,» ütles Nirk kohtule.
Lastehaigla juhatuse liige keeldus reisist
Ent Allik ja Vähi polnud ainsad, kellele P. Dussmann Eesti OÜ reisi Oktoberfestivalile pakkus. Samasuguse pakkumise tegi Anella Stimmer ka Tallinna Lastehaigla juhatuse liikmele ja haldusjuhile Peeter Inšakovile, viimane aga erinevalt PERHi juhtidest pakkumisest keeldus. Inšakov meenutas, et lennupiletid Saksamaale pidi tasuma P. Dussmann Eesti OÜ.
Kui prokurör Steven-Hristo Evestus küsis, mis põhjusel Inšakov pakkumisest keeldus, hakkas mees erinevaid põhjendusi pakkuma: «tundus, et see ei paista õige», «see ei tundunud tööalaselt vajalik», «ma võisin ka mõelda, et võidakse mingeid meelevaldseid seoseid luua».
Inšakov jäi kimbatusse vastusega, miks talle nii tundus. «Kuna ma osalen otsustusprotsessis, siis et keegi ei saaks öelda, et minu otsus riigihanke läbiviimisel võib olla kallutatud,» püüdis ta hiljem siiski selgitada. «Olen ka teistest sellistest üritustest ära öelnud, me oleme juhatuses arutanud sellistel üritustel käimist,» lausus ta.
Evestus seadis Inšakovi usaldusväärsuse tunnistajana koguni kahtluse alla, kuna 2015. aasta juuli ülekuulamisel ütles mees: «Algselt olin reisiga nõus.» Tänaseks oli tema jutt muutunud ja Inšakov ütles, et ta vastus reisile mineku osas jäi esialgu lahtiseks.
Lastehaigla suhteid P. Dussmann Eesti OÜga hindas Inšakov normaalseteks. Sealjuures pidas Inšakov normaalseks sedagi, et haigla juhid peavadki käima välislähetustel vaatamas, kuidas teenuseid teistes haiglates pakutakse.
«Maailmas peabki käima vaatamas koristusteenuseid,» lausus ta. «Mida te seal Oktoberfestivalil oleksite vaadanud?» küsis prokurör seepeale.
Allik palus finantsdirektoril võlg maksta
PERHi finantsdirektor Ebe Nõmm meenutas korda, kui P. Dussmann Eesti OÜ oli makseraskustes ja firma esindajad tegid talle raevukaid kõnesid ja saatsid umbkaudu kümme emaili päevas, et haigla võlad maksaks. Kaks arvet olid olnud maksmata umbes 135 000 euro väärtuses.
«See oli meie jaoks kõige keerulisem aeg, olid suured investeeringud, Euroopa Liidu projekti rahad hilinesid, me ootasime raha kaks aastat. Me ei osanud planeerida oma rahade laekumist,» kirjeldas naine.
Nõmm selgitas, et tagasimakse graafik oli paika pandud. «Nad palusid, et me maksaks rohkem tagasi,» rääkis ta.
Nõmme poole pöördus haigla juht Tõnis Allik. «Ta palus läbi meili, et kas meil on võimalus midagi teha, et me maksaks neile natuke rohkem ja kiiremini. Tegelikult meil ei olnud seda võimalust,» lausus ta.