/nginx/o/2017/03/16/6455421t1hda3e.jpg)
Alates märtsi keskpaigast on rahandusminister Sven Sester ja töö- ning terviseminister Jevgeni Ossinovski murdnud piike selle üle, kuidas leida tervishoidu lisaraha. Tänasel valitsuse istungil surus Ossinovski oma plaani läbi ja riik hakkab maksma eakate eest sotsiaalmaksu.
Neljapäeval otsustas valitsus, et neljal järgmisel aastal lisatakse tervishoidu kokku 215 miljonit eurot lisaraha.
Riik hakkab tasuma mittetöötavate vanaduspensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa. Kui 2018. aastal on see seitse protsenti keskmiselt vanaduspensionilt, siis aastaks 2022 ehk viie aasta pärast jõuab lisaks makstav summa 13 protsendini keskmiselt vanaduspensionilt. See on võrdne töötava inimese igakuise sotsiaalmaksega ravikindlustusse.
Juba järgmisel aastal lisandub tervishoiule 37 miljonit eurot ning aastal 2022 kasvab tervishoiu täiendav rahastamine ligi 100 miljonit eurot.
Ühtlasi hakkab haigekassa sama ajavahemiku sees järk-järgult korraldama seni riigieelarvest rahastatud tervishoiuteenuseid, nagu kiirabi ning HIV ja narkomaania ravi ja ennetus.
«Selle raha suunamisega lahendame demograafiaprobleemi, mis on tekkinud ja mida näeme ka tulevikus, kus töökäte arv väheneb, aga inimesed elavad kauem,» rääkis rahandusminister Sven Sester.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ettepaneku jõustumisel tuleks riigieelarvest suunata ravikindlustusse iga pensionäri eest keskmise vanaduspensioni või keskmise nominaalpalga järgi arvestatud summa.
Rahandusministeer Sven Sester pakkus väljanö demograafilise valemi mudeli, mille kohaselt eraldatakse riigikassast tervishoiusüsteemile lisaraha lähtuvalt konkreetsel aastal pensionile jäävate inimeste arvust.
Ossinovski esitas oma rahastamismudelit juba aasta tagasi, kui valitsust juhtis Taavi Rõivas (REF), kuid toona sisuliste aruteludeni ei jõutud. Märtsi keskel esitles ta seda uuesti, kuid siis valitsus seda Sven Sesteri vastuseisu tõttu heaks ei kiitnud. Küll jõuti toona üksmeelele, et lisaraha on siiski tervishoidu vaja leida. Seni oli rahandusminister tõrjunud jutte lisaraha leidmisest väitega, et tänu kasvavatele palkadele suureneb ka sotsiaalmaksu laekumine.
2014. aastal koostas Praxis ravikindlustuse tulude ja kulude mudeli, mille abil saab igal aastal hinnata erinevate poliitikate ja trendide mõju ravikindlustuse tulude ning kulude tasakaalule. Kahe aasta tagune prognoos näitas, et haigekassa reservid saavad tõenäoliselt otsa juba 2022. aastal.
2015. aasta sügisel tuli sotsiaalministeeriumi eestvedamisel kokku töörühm, kus osalesid ka rahandusministeeriumi, haigekassa, maailma terviseorganisatsiooni (WHO) ja haiglate liidu esindajad. Koos pandi kokku uus prognoos, milles võeti arvesse erinevaid võimalikke arenguid tervishoiupoliitikas.
Analüüsi tulemused näitasid, et olenemata erinevatest võimalikest poliitilistest stsenaariumidest muutuvad haigekassa reservid järgmise kümne aasta jooksul ainuüksi rahvastikuprotsesside, elanikkonna vananemise ja tööealise elanikkonna vähenemise tulemusel negatiivseks.