Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eelarvestrateegia lubab õpetajatele ja lasteaiaõpetajatele palgatõusu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Margus Ansu

Haridus- ja teadusministeeriumi teatel otsustas valitsuskabinet eile õhtul põhimõttelise heakskiidu saanud riigi eelarvestrateegias anda raha nii õpetajate ja lasteaiaõpetajate palgatõusuks, tugispetsialistide palkamiseks kui ka näiteks doktoranditoetuse suurendamiseks.

Haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja Argo Kerb ütles Postimehele, et riigi eelarvestrateegia kohaselt on õpetajate keskmise palga tõusuks järgmisel neljal aastal planeeritud kokku üle 246 miljoni euro.

«Lasteaiaõpetajate palgatõusu motiveerimise programmi panustame kokku 61 miljonit eurot, millest tänavu sügisel juba 2,5 miljonit eurot. Eesmärk on, et lasteaiaõpetajate palk jõuaks järele kooliõpetajate töötasule. Enam kui kolmandikus omavalitsustes tõuseb selle lisaraha toel lasteaiaõpetajate keskmine palk ligikaudu 50 protsenti,» rääkis ta.

Tema sõnul hakkab riik omavalitsusi toetama ka koolide tugispetsialistide palkamisel ning parema teenuse pakkumisel. Selleks annab riik nelja aasta jooksul 24 miljonit eurot, mis lubab võtta tööle veel umbes 150 tugispetsialisti.

Teadus- ja arendustegevus sai haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas kokku 5,5 miljonit eurot aastas, millele lisanduvad teiste valitsemisalade teaduskulud. Näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil lisandub toote- ja tehnoloogia arendusprogrammi miljon eurot, märkis Kerb.

Tema sõnul kasvab järgmisest aastast üle pika aja märkimisväärselt doktoranditoetus, milleks valitsus planeerib viis miljonit eurot aastas ehk nelja aasta peale kokku 20 miljonit eurot.

Koolitoidu toetus suureneb ühe euroni päevas ehk 175 euroni õpilase kohta aastas. Kokku on omavalitsustele selleks nelja aasta jooksul ette nähtud 24 miljonit eurot.

Ministeeriumi pressiesindaja nimetas oluliste otsustena ka lisatoetuse maksmist keskustest kaugel asuvatele maagümnaasiumidele, milleks on ette nähtud 500 000 eurot aastas, ning eesti keele õppe pilootprogrammi rakendamist gümnaasiumides, milleks riik investeerib nelja aasta jooksul neli miljonit eurot.

Samuti jätkub Kerbi sõnul riigigümnaasiumide moodustamine, milleks on järgmisel neljal aastal eelarvesse planeeritud vähemalt 4,8 miljonit eurot ehk 1,2 miljonit aastas.

Tagasi üles