Tartu Ülikool süstib uutesse teaduskeskustesse rekordilised 6,1 miljonit eurot

Kadri Ratt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: www.ut.ee

Tartu Ülikool süstib järgmise viie aasta jooksul kolme rahvusvahelise potentsiaaliga teadusprojekti 6,1 miljonit eurot. Nii suure summaga pole ükski ülikool Eestis varem arendusprojekte toetanud.

Toetuste abil rajatakse Tartu Ülikooli juurde Euroopa Liidu-Vene uuringute keskus, siirdegenoomika keskus ning haigusmudelite keskus. Projektid valiti välja 23 kandidaadi seast, kinnitas ülikooli avalike suhete peaspetsialist Kadri Kirst Postimees.ee´le.

Tema sõnul on sarnane praktika väga levinud mitmetes USA ja Euroopa tippülikoolides, kuid Eestis on nii suur ülikooli rahasüst esmakordne.

TÜ teadusprorektori Kristjan Halleri sõnul on ülikooli arengu seisukohalt tegemist väga oluliste arendustega, mis annavad lootust tipptasemel ja rahvusvaheliselt selgelt eristuva nišiga valdkondade väljaarendamiseks ning millel on potentsiaali kujuneda tõmbekeskuseks nii õppe- kui ka teadusvaldkonnas.

Rektor Alar Karis lisas, et ülikool on loonud spetsiaalse arengufondi eesmärgiga anda võimalus läbimurdevaldkondade realiseerimiseks ning välja valitud projektidele pannakse suuri lootusi.

Arendusprojektide elluviimist toetatakse arengufondist vähemalt viie aasta jooksul. Teise tegevusaasta lõpus annab projekti tulemustele hinnangu peagi loodav ülikooli senat, mille alusel otsustatakse rahastamise jätkamine.

Euroopa Liidu-Vene uuringute tippkeskus hakkab koondama eri valdkondade juhtivteadlasi ja eksperte, et uurida süvitsi Euroopa Liidu ja Venemaa suhteid ning vastasmõjusid. Keskust finantseeritakse fondist ligi 1,6 miljoni euroga ning selle tegevjuhina astub ametisse TÜ riigiteaduste instituudi vanemteadur Piret Ehin.

Ehini sõnul on ELi ja Venemaa suhete näol tegemist keerulise valdkonnaga, mis pakub suurt huvi nii valitsustele, poliitikakujundajatele kui ka ELi institutsioonidele ja mõttekodadele üle Euroopa. Tartusse loodav sõltumatu kompetentsikeskus võimaldab tema sõnul eri valdkondade ekspertide koostöös paremini mõista ja ennustada ELi-Vene probleemiderohke partnerluse edasist arengut.

Ehin rõhutas, et uurimiskeskuses ei hakata kindlasti tegelema kitsalt ainult Eesti-Vene suhetega, vaid teemadele lähenetakse siiski globaalsemalt. Eesti ja Vene suhted tulevad tema kinnitusel küll mängu, kuid see ei ole siiski põhiline fookus.

3,5 miljoni euro suuruse toetuse saanud siirdegenoomika keskus liidab Tartu Ülikooli kolme teaduse tippkeskuse - genoomika, arvutiteaduse ja siirdemeditsiini - jõud, et luua ülikooli juurde kuuluva Eesti Geenivaramu baasil uus geneetilise informatsiooni ühest põlvkonnast teise ülekandmise andmebaas, mida rakendataks inimese isiksuse olemuse ja haigestumise põhjuste paremaks mõistmiseks.

Eesmärgi saavutamiseks kogutakse andmed 1000 eestlase genoomi struktuuri ja funktsioneerimise kohta.

Keskuse tegevjuht professor Ursel Soomets selgitas, et keskuses hakatakse uurima geneetilist
informatsiooni alates geenidest kuni väikeste molekulideni välja, eesmärgiga leida uusi haigusmarkereid, mis aitaksid tuvastada varajast haigusstaadiumit.

See aitab tema kinnitusel arstidel haigusi paremini ravida, sest kui on välja selgitatud teatud haigusmarkerid, siis on teada ka proovide kogum, mida on vaja selle haiguse kahtlusega haigelt võtta ning nii on võimalik varem ja tõhusamalt haiguseid tuvastada ja ravida. Arstidele aga muutub haiguste diagnoosimine lihtsamaks, sest on teada, milliseid haigusmarkereid nad
otsima peavad.

Professor Allen Kaasiku juhitava, Põhjamaades unikaalse haigusmudelite keskuse rajamiseks eraldatakse arengufondist miljon eurot ning see hakkab baseeruma Riikliku Siirdemeditsiini ja Kliiniliste Teadusuuringute Keskuse taristul.

Keskuse eesmärgiks on rotil põhinevate transgeensete haigusmudelite ning kuvamistehnoloogiate arendamine, et pakkuda teadlastele ja biotehnoloogia sektorile uusi võimalusi neurodegeneratiivsete haiguste uurimiseks ning ravimiarenduseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles