2.–3. klassi segarühmade eestvedaja: igaüks meist kannab endas edasi midagi oma esivanematest

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
XII noorte tantsupeo 2.-3. klassi segarühmade liigijuht Liina Eero
XII noorte tantsupeo 2.-3. klassi segarühmade liigijuht Liina Eero Foto: Kirill Gvozdev

XII noorte tantsupeo 2.-3. klassi segarühmade liigijuht Liina Eero on ootusärevil ja tunneb end taas nagu väike laps, kes esmakordselt suurele tantsumurule pääseb ning ootab õhinaga kohtumist sadade tantsulastega.

Kellest koosneb Sinu meeskond?

Minu meeskonda kuulub kolm särasilmset tantsuõpetajat, kes on suutnud tantsupisikuga nakatada suurel hulgal lapsi, noori ja täiskasvanuid. Esimeseks assistendiks on rikkaliku kogemustepagasiga Marina Kuznetsova. Marina on kuulunud mitmete tantsupidude lavastusgruppi, täitnud varasemalt nii liigijuhi kui ka assistendi rolli.

XII noorte tantsupeo 2.-3. klassi segarühmade liigi assistent Marina Kuznetsova
XII noorte tantsupeo 2.-3. klassi segarühmade liigi assistent Marina Kuznetsova Foto: Kirill Gvozdev

Teiseks assistendiks on noor ja entusiastlik Dagmar Nakus.

XII noorte tantsupeo 2.-3. klassi segarühmade liigi assistent Dagmar Nakus
XII noorte tantsupeo 2.-3. klassi segarühmade liigi assistent Dagmar Nakus Foto: Kirill Gvozdev

Kolmandaks assistendiks töökas Kristi Aitsam. Ka nemad on osalenud varem tantsupeo lavastusgrupi töös. Kõik kolm on usinad mitmel rindel ning üheskoos moodustavad mulle tugeva seljataguse.

XII noorte tantsupeo 2.-3. klassi segarühmade liigi assistent Kristi Aitsam 
XII noorte tantsupeo 2.-3. klassi segarühmade liigi assistent Kristi Aitsam Foto: Kirill Gvozdev

Milline tähendus on Sinu jaoks sõnapaaril «mina jään»?

Minu jaoks tähendab see mineviku- ja tulevikuvahelist järjepidevust – igaüks meist kannab endas edasi midagi oma esivanematest ning annab selle edasi järeltulevatele. Nii on ka tantsupeotraditsiooniga, mille püsimisele ja jäämisele sellel peol tantsivad lapsed ja noored oma osa annavad.

Milline on Sinu kõige meeldejäävam mälestus seoses tantsupeoga?

Eriline mälupilt on mul 1997. aasta noorte tantsupeost, mil Kalevi staadion muutus koos koerte ja kassidega armsaks kodutaluks. Samalt peolt on mul eredalt meeles peo lõpulugu – Mutionupidu. See emotsioon ja tunne, mis mind väikese 8-aastase tantsijana suurel väljakumurul tantsides valdas ei unune vist kunagi. Omamoodi meeldejääv oli ka 2007. aasta noorte tantsupidu, kus osalesin esimest korda juhendaja rollis.

Mida ja miks tooksid esile oma liigi repertuaarist?

2.-3.klass esitab kaks vahvat, aga samas eriilmelist tantsu. «Kooliteel» tantsus saame sõpradega kokku ja asume üheskoos seiklusrohkele ning lõbusale teekonnale. Omamoodi pähkliks (aga samas ka rosinaks) on kõrgete põlvetõste hüpetega tants «Oravakesed». Seal kasutame rekvisiidina puupulki, mis pakuvad palju mängurõõmu ja vahvaid emotsioone.

Sinu üks praktiline soovitus noorele, kes tuleb tantsupeole?

Naerata oma partnerile, oma rühmakaaslasele ning kindlasti ka naaberrühmade tantsijatele. Tantsupidu on uute ja toredate sõprade leidmise koht.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles