Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Uus magusamaks ei tee vahet looduslikul ja lisatud suhkrul

19
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Magusamaksu kogumisel ei piirduta ainult limonaadidega. | FOTO: Scanpix

Uuest aastast ei koguta magusamaksu mitte ainult lisatud suhkru koguse pealt, vaid maksu alla läheb ka tootes olev looduslik suhkur.

Postimees küsis rahandusministeeriumilt selgitust, miks maksustatakse looduslik suhkur.

«Maksustatakse kogu suhkur, mitte lisatud suhkrut. Seda seetõttu, et tervise seisukohast – eriti ülekaalulisust ja rasvumist silmas pidades – ei ole vahet, millisest allikast suhkrut saadakse,» teatas rahandusministeeriumi pressiosakond. Ministeeriumi selgituse kohaselt võib loodusliku suhkru sisaldus olla kõrgem naturaalmahlades ning selleks, et vabastada need maksust, taotleb rahandusministeerium neile riigiabi luba. «Juhul kui Euroopa Komisjon annab sellise loa, ei kuulu mahlad maksu objekti alla. Lisamaksust teavitamine jääb kaupmeeste pädevusse,» seisab vastuses.

Rahandusministeeriumi selgitusel kohaselt on eelnõu eesmärk suunata nii tarbija kui ka tootja käitumist. «Soovime mõjutada tootjaid, et nad toodaksid väiksema suhkru kontsentratsiooniga jooke, ning suunata tarbijaid selliste jookide tarbimise poole,» öeldi ministeeriumist.

Uuest maksust on vabastatud need magustatud joogid, mida kasutatakse teiste jookide, toiduainete, ravimite jms tootmiseks.

Maksustatakse joogid, mille suhkrusisaldus on võrdne või suurem kui 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta. «Kuna magusaine suhtes valitseb ühiskonnas tauniv hoiak, siis vältimaks suundumust, kus suhkrut hakatakse tootja poolt asendama magusainega, on maksuobjektiks ka magusainega magustatud jook,» seisab seletuskirjas. Magusaine puhul ei maksustata selle kontsentratsiooni joogis, vaid fakti, et seda on joogile lisatud.

Lahjendatavad joogid maksustatakse tootja poolt ette nähtud soovituste kohaselt lahjendatud joogi koguse ning selle suhkru- ja magusainesisalduse järgi. «Selle eesmärgiks on, et näiteks siirupi puhul ei maksustata mitte siirupi kontsentreeritud kogust, vaid tootja poolt soovitatud määral lahjendatud ja tarbimiseks sobivat kogust,» seisab seletuskirjas.

Magusamaksu ei tule tasuda jookidelt, mis on poodi jõudnud enne 2018. aastat, sest maksu tasumise kohustus tekib «eelkõige joogi turul kättesaadavaks tegemisel.» Seetõttu võib alates 2018. aasta 1. jaanuarist olla poes müügil magustatud jook, millelt ei ole magustatud joogi maksu tasutud, kuni selle säilivustähtaja ehk müügiks kõlbulikkuse tähtaja lõpuni.

Magustatud joogi määratlemisel lähtutakse tollitariifistikust.

«Naturaalsed mahlad on olulised vitamiiniallikad, kuid samas võivad sisaldada (näiteks viinamarjamahl) märksa enam suhkrut kui magustatud joogid. Mahlade maksustamine tervislikkuse seisukohast on seetõttu küsitav,» seisab seletuskirjas. Samas võib eelnõu koostajate sõnul  janukustutamise eesmärki silmas pidades käsitleda mahlu asendustoodetena teistele magustatud jookidele. «Juhul kui mahladele ei kohaldata magustatud joogi maksu, võib tekkinud olukorda käsitleda neile riigiabi andmisena. Selleks, et mahlad vabastada maksust, kuid samas vältida neile ebaseadusliku riigiabi andmist, peab taotlema neile Euroopa Komisjonilt riigiabi luba,» selgitatakse seletuskirjas.

Riigiabi loa saamise hetkest võib mahlad kui pigem tervislikud joogid maksu objektist välja arvata. Samas jäävad maksu alt välja piima ja meiereitooteid (näiteks joogijogurtid, keefirid jms), sest need loetakse toiduks ja neid ei saa pidada konkureerivateks toodeteks magustatud jookidele, mida tarbitakse janu kustutamise eesmärgil.

Tagasi üles