Yana Toom Trumpi sajast päevast: USA presidendi administratsioon sisuliselt ei tööta (7)

Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Donald Trump teatas rünnakust Süüriale otsepöördumises.
President Donald Trump teatas rünnakust Süüriale otsepöördumises. Foto: CARLOS BARRIA/REUTERS

Kui eurosaadiku Urmas Paeti hinnangul on Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi esimesed sada päeva olnud heitlikud ja täis vastuolulisi samme, siis EKRE esimees Mart Helme hindab Trumpi tegevust suurepäraseks. Eurosaadiku Yana Toomi arvates mainitakse Valge Maja tegelike otsustajatena aina rohkem presidendi tütart ja väimeest.

Yana Toom leidis, et Trump on täiesti ettearvamatu ja presidendi administratsiooni tegelike otsustajatena mainitakse presidendist märksa enam Ivanka Trumpi ja Jared Kushneri nimesid.

Toom meenutas, et intervjuus, mis eelnes Süüria-vastasele raketirünnakule, ütles Trump märkimisväärsed sõnad: «Mulle meeldib mõelda endast kui paindlikust inimesest.» «Ma arvan, et see ongi tema puhul märksõna – USA presidendi paindlikkus kui mitte ei ületa terve mõistuse piire, siis kindlasti ei allu prognoosimisele,» hindas eurosaadik.

Trumpi enda väited, et tema esimesed 100 päeva on olnud USA ajaloo edukaimad, ei vasta Toomi arvates pehmelt öeldes tõele. «Nii madalat reitingut – ca 40 protsenti – pole peale kolme esimest kuud olnud ühelgi tema eelkäijal. Ainus asi, millega ta hakkama sai, oli Obama kliimameetmete plaani tühistamine, aga ma ei tea kedagi, kes selle heaks kiidaks,» ütles ta.

«Presidendi administratsioon sisuliselt ei tööta, keegi ei tea, mida oodata,» lausus Toom ja lisas, et Valge Maja saadab vastuolulisi signaale nii välis- kui sisepoliitikas ning otsustajatena tuuakse üha tihedamini välja Ivanka Trumpi ja Jared Kushneri nimed. «Nelja päeva jooksul, kui ma eelmisel nädalal olin USAs Euroopa parlamendi tööhõive komisjoni ametlikul visiidil, mainiti presidendi tütart ja väimeest rohkem kui teda ennast, nagu oleks tegemist kuningliku perega,» meenutas ta. 

Valimiskampaania ajal rääkis Trump Toomi arvates väga veenvalt sellest, kuidas Ameerika riigina ei tööta, ent nüüd räägib ta sama veenvalt vastupidist juttu, kuigi midagi pole muutunud paremaks.

Toomi hinnangul näitas Trump saja esimese päevaga, et avaliku tunnustuse nimel on ta valmis tegema kannapöördeid. Seega on küsimus Toomi arvates selles, milliseks kujuneb bilanss olemasoleva süsteemi ja presidendi ego vahel.

«Mitte vähe huvitavam on küsimus, mil määral Trump suudab, kui üldse, hoida lahus riiklikud ja ärihuvid. Ega asjata ei pööranud vaatlejad tähelepanu sellele, et kurikuulsa moslemikeelu alla ei langenud nende riikide kodanikud, kus presidendil on äri. Väidetavalt on sama põhjendus ka selle taga, et ta oli ainus Lääne liider, kes soovis Erdoganile õnne peale vastuolulist referendumit, mis suurendas Türgi liidri võimu veelgi,» lisas Toom.

Paet: Trump üllatas kogu maailma

Urmas Paeti arvates pole oluliselt rohkem selgust Trumpi poliitika suhtes võrreldes ametisse astumise eelse ajaga tulnud.

«Nii mõneski asjas on ta võrreldes ametisse astumise eelse bravuuriga tagasi tõmmanud,» märkis eurosaadik ja tõi välja selle, et näiteks karmid sõnad Hiina aadressil on asendunud kiitusega Hiina liidri suhtes. «Põhja-Ameerika vabakaubanduslepingust ei ole taganetud, suhetes Venemaaga pole toimunud murrangut, vaid pigem vastupidi – Süüria lennuvälja ründamise järel on USA-Vene suhted tagasi seal, kus nad Obama lõpuperioodil olid,» kirjeldas Paet.

Samuti ei ole Trumpil õnnestunud kohtuvõimu vastuseisu tõttu takistada kuue Lähis-Ida riigi kodanike täielikku sissesõitu USAsse.

Ka suhted Euroopaga on jätkuvalt ebamäärases seisus. «Ühelt poolt küll kinnitused Euroopa liitlastele NATO olulisuse suhtes, kuid samas pidid teised NATO riigid viimasel hetkel muutma ja lühendama NATO välisministrite kohtumise ajakava, sest USA uus riigisekretär pidas esimesest kohtumisest oma NATO riikide kolleegidega olulisemaks saata presidenti kohtumisel Hiina juhiga,» tõdes Paet.

Samas on Trump Paeti sõnul vähemalt korra suutnud maailma ka üllatada, seda õhurünnakuga Süüria lennuväebaasile pärast Assadi järjekordset keemiarelva kasutamist. «Samas on siingi lahtine küsimus, et mis edasi? Milline saab olema USA edasine poliitika Assadi suhtes? Kas A-le ehk ühekordsele pommitamisele järgneb ka B?» küsis Paet.

Praegu on Trumpi toon järsult tõusnud eurosaadiku selgitusel just Põhja-Korea ohtliku ja ettearvamatu käitumisega juhi suhtes. «Küllaltki varsti pole retoorikat enam võimalik teravdada ja siingi on püsti küsimus, kas Trump on valmis sõjaliseks tegevuseks Põhja-Korea suhtes või vajub senine retoorika lihtsalt kokku. Süüria pole oma ohtlikkuselt võrreldav Põhja-Koreaga ning ilmselt on see reaalsus järjest enam ka Trumpile kohale jõudnud. Kuid küsimus, kuidas käituda ilmselt tuumarelva omava Põhja-Koreaga edasi, jääb,» märkis Paet.

Lisaks on Trump ise tunnistanud, et ei arvanud, et presidendiamet on tema varasemast elust keerulisem. «See näitab, et 100 päeva on olnud päris õpetlikud, mis omakorda toob kaasa ilmselt nii mõnegi teise valimiseelse lubaduse vaikse hääbumise, sest need pole lihtsalt tehtavad. Ka on Trump ilmselt praeguseks mõistnud, et parlamendil ning kohtusüsteemil on võimu, mis presidendi oma võib oluliselt piirata,» lausus Paet.

Reaalsus on Paeti sõnul jätkuvalt see, et Trump on USA president ja meie huvides on, et USA president oma ametis siiski õnnestuks. «See on Trumpil veel võimalik. Maksulangetused USAs aitavad sellele kindlasti kaasa,» usub ta.

Rahvusvahelises poliitikas järje peale saamiseks on Paeti sõnul praegused märksõnad ennekõike Põhja-Korea, Süüria ja Venemaa. «Kõik need on väga keerulised lood ja seetõttu on USA ja tema presidendi otsestes huvides, et USA suhted oma liitlastega oleksid laitmatus seisus. Ja paremaid liitlasi kui Kanada, Euroopa maad, Austraalia, Jaapan ja mõned üksikud riigid veel pole Trumpil kuskilt võtta,» lisas eurosaadik.

Helme kiitis Trumpi

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimehe Mart Helme arvates on Trump ametis hakkama saanud suurepäraselt. «Arvestades seda vastutuult, kust tal on olnud vaja läbi murda. Kõik need valed ja laimud, mida endine administratsioon ja kogu progressiivne inimkond jutumärkides tema teele veeretab. Kõik need järjekordsed valed seoses sellega, et ta on Putini käsilane, ei pea paika,» lausus ta.

Eeskätt kiitis Helme Trumpi välispoliitilist tegevust. EKRE esimees tõi välja, et kui presidendikampaania ajal räägiti, et Trump viib Ameerika Ühendriigid NATOst välja, siis see ei pidanud paika. «Ameerika on vastupidi väga selgelt oma kohalolekut Euroopas, sealhulgas ka meie regioonis, tugevdanud. Ameerika on ennast maailmas maksma pannud, Süüria õhulöögid, muskli pingutamine Põhja-Korea suhtes,» loetles Helme.

EKRE esimees nentis, et Põhja-Koreas võib küll tulemuseks olla hoopis mingi suurem konflikt. «Aga ameeriklased on näidanud, erinevalt Obamast, kes tõmbas punaseid jooni, aga lasi kõikidel nendest punastest joontest üle astuda, Trump niisugune pehme mees ei ole,» lausus ta.

Kaheksa aastat Obama administratsiooni oli Helme hinnangul maailma poliitikas maha visatud aeg, 100 päeva Trumpi poliitikat on tema sõnul olnud aga selgete kriteeriumite paikapanemise aeg. «Neid kriteeriumite paikapanemisi ilmselt jätkatakse.»

Helme usub, et Trumpil läheb ilmselt rohkem aega, kuni ta suudab oma sisepoliitilisi lubadusi täitma hakata, sealhulgas Obama tervishoiureformi muutmisega. «Ärme ütle, et kaotamisega, see on jälle vale. Ta tahab seda ümber kujundada keskklassile vastuvõetavamaks,» lausus ta ja lisas, et immigratsiooniga on Trumpil tegeleda keeruline. «10 miljonit illegaalset immigranti Ameerika Ühendriikides ei ole marginaalne hulk inimesi, kellega saab kuidagi Hitleri või Stalini kombel ümber käia,» lisas ta.

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles