Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Galerii ja video: Tallinnas tähistati Eesti ja Soome viisavabaduse 20. aastapäeva

Täiendatud kl 19.20!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Soome saatkond tähistas täna Tallinnas Liivalaia tänaval Soome saatkonna kunagises asukohas Eesti ja Soome vahelise viisavabaduse kehtimahakkamise 20. aastapäeva, moodustades maja juurde sümboolse viisajärjekorra.

Eesti ja Soome vahel hakkas viisavabadus kehtima 1. mail 1997. Viisavabadus kehtestati Soome ja Eesti vahel ka 90 aastat tagasi ja see kehtis kuni Nõukogude okupatsioonini.

Viisavabaduse kehtestamine 20 aastat tagasi oli oluline tähis Soome ja Eesti suhetes. Omavaheline suhtlemine tihenes kiiresti, kuigi piirikontroll püsis veel 10 aastat, aastani 2007, kui eesti ühines Schengeni viisruumiga.

Kui Nõukogude Liit leevendas 1980. aastate lõpus reisimispiiranguid, hakati eestlastele esialgu Soome viisasid väljastama Mustamäel Sütiste teel asunud konsulaadis.

Aastatel 1989–1991 konsulaarametnikuna töötanud Hannu Arhinmäki, kes on praegu suursaatkonna majandusnõunik, on meenutanud, et sel ajal oli tööpinge meeletu ja päevas vormistati 500 viisat.

Soome avas konsulaarpunkti Mustamäel Sütiste teel juba 1969. aastal, põhiliselt teenindamaks Viru hotellis töötavaid Soome ehitajaid. Mustamäe konsulaarpunkt kuulus Leningradi peakonsulaadi alluvusse. Alguses käis Leningradist konsulaadi personal kord kuus teeninduspunktis tööl.

Viisajärjekord Soome saatkonna ees Tallinnas Liivalaia tänaval 31. juulil 1991. Foto: Peeter Langovits

Kui aastal 1986 väljastati ainult mõnisada viisat, oli aastal 1989 nende arv juba 45 000. Suurim osa taotlejatest reisis esimest korda Soome. Konsulaat kolis aastal 1990 suurematesse ruumidesse Liivalaia tänaval. Aastal 1993 väljastati Tallinna ja Tartu konsulaadist aasta jooksul kokku 120 000 viisat. Isegi kui Soome andis välja üha rohkem mitmekordseid viisasid, püsis viisade arv kuni viisavabaduseni sama suurena.

Kõuts: viisavabaduse taaskehtestamine Soomega avas Eestile ukse ELi

1990. aastatel Eesti piirivalvet juhtinud Tarmo Kõuts ütles, et viisavabadus tähendas Eestile rohkem kui esmapilgul näib, vahendas ERRi uudisteportaal. See oli tema sõnul uks Euroopa Liitu, sest Soome oli Euroopas tuntud kui kõrge elatustasemega turvaline riik.

«Kui Soome ütles, et Eesti on nendele nüüd võrdväärne partner, siis see mõjus Euroopale hästi. Selle peale arvasid ju ka Saksamaa, Prantsusmaa ja järgmised riigid, et Eestiga võiks ka viisavabaduse kehtestada ja järgnevalt ka Euroopa Liidu liikmesuse tagada,» selgitas Kõuts.

Tagasi üles