Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
XII noorte laulu- ja tantsupidu Eesti Meedia / Postimees

Natalja Kita: korra võiks ju kõik Eestimaa ühes kohas kohtuda ja teineteist vaadata

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Laulu- ja tantsupeo 160 mõtet. | FOTO: Vahur Vogt

Seoses peagi saabuva XII noorte laulu- ja tantsupeoga ning Postimehe 160. sünnipäevaga kogus Postimees tuntud Eesti tegelastelt 160 mõtet laulu- ja tantsupeost.

Avaliku elu tegelastele sai esitatud küsimus: «Miks on meil tänapäeval laulu- ja tantsupidu vaja?» Postimees hakkab avaldama mõtteid laulu- ja tantsupeost kaks korda nädalas kuni peo alguseni.

President Kersti Kaljulaid

«Seda küsimust ei saa ju eestlase käest üldse küsida. Laulupidu on juba üle saja aasta meie jaoks, meie põhi olemuse osa, sellepärast ongi neid vaja. Ei saa ju küsida, et miks on vaja eestlust, miks on vaja põhiseadust, miks on vaja eesti keelt ja kultuuri. Täpselt samamoodi ei saa seda küsida laulupeo kohta.»

Sotsioloog Juhan Kivirähk

«Ma ütleksin, et rumal küsimus. Laulupidu on oluline osa eestlaste identideedist, kõik võimalikud okupatsiooni ajad on laulupidudega läbi saanud ja niimoodi peab ka jätkama ja hoidma. Eestlased on laulurahvas, seepärast on vaja selliseid üritusi, kus kõik tulevad kokku ja tekib selline eriline sünergia, see on tohutult vajalik.»

Luuletaja Viivi Luik

«Laulupidu on üks osa Eesti identiteedist, eestlaseks olemisest ja laulupeoga seostub ka Eesti vabadus meil, peale 1991. aastat, või üldse laulmisega. Nii et see on osa eestlase mina pildist ja osa meist igaühest, sellepärast on seda vaja.»

Poliitik Silver Meikar

«See on üks asi, mis inimestele meeldib ja toob kokku inimesi igalt poolt Eestist ja nii kaua kui inimesed tahavad mingit asja teha ja tunnevad rõõmu kogu sellest ettevalmistus protsessist, siis tal on oma väärtus.»

ERRi ajakirjanik Natalja Kita

«Korra võiks ju kõik Eestimaa ühes kohas kohtuda ja teineteist vaadata. Ma ei tea, ma arvan, et seda saab küsida sellelt, kes ei ole seal kordagi käinud. Ma arvan, et vastuseks on see tunne, mis seal tekib inimestel. Ja muide kui rääkida venekeelsest auditooriumist, siis kui küsida, mille üle nad uhkust tunnevad Eestis, siis laulupidu on üks nendest, mida nad mainivad kõige tihedamini.»

Politoloog Tõnis Saarts

«No ma arvan, et laulupidu on väga oluline osa rahvuslikust identiteedist, olnud juba algusest peale. Ma ei kujuta ette, kui seda sündmust enam ei oleks, siis ilmselt leitaks mingi muu alternatiivne samalaadne sündmus, sest see on väga oluline rahvuslikkus eneseteaduses.»

Kirjanik Teet Kallas

«Noh väga lihtne, pidime ju laulurahvas olema, aga noh no ma ei kujuta ennast ilma selleta ette. Me peame iga nelja, või mis see tsükkel oli, viie aata tagant ikka korra kokku tulema ja jätma mulje, et meid on hirmus palju.»

Postimehe kolumnist Tarmo Pikner

«Et laulda saaks. Ei no laulu lauldes me väljendame oma olemust julgemini kui jutustustes, eriti tänapäeval. See on üks arhailine element, mis on säilinud ja mis peab säilima ja seda püütakse hoida nii palju kui vähegi võimalik. Ja teine asi, see koondab rahvast, laulukaare all on 30 000 inimest. Ma olen seal kaks korda olnud osa 30 000, see oli küll nõukogude ajal. See on tõepoolest selline tunne, mis liidab ja on üks element, mis ei tohiks kaduda. See ongi üks põhiseadusesse mitte sisse kirjutatud põhiseaduslik väärtus.»

ERMi direktor Tõnis Lukas

«Laulu- ja tantsupidu on vaja traditsioonide hoidmiseks ja selleks, et kõik põlvkonnad tunneksid järjest, et nad on ikka ühe rahva liikmed. Ja see on üks konkreetne praktiline oskus, laulmine ja tantsimine, mida saab üks põlvkond teise üle anda. Ja kui mitu põlvkonda koos on lauluväljakul, siis ei ole vaja õpikuid välja andagi, et ajalugu õpetada, siis on ajalugu ja traditsioonid kõigile käe- jala juures.»

Psühholoog Tõnu Lehtsaar

«Eestlastel on laulupidu sellepärast tarvis, et laulupidu on eestlaseks olemise viis, kui sa laulupidu ei pea, siis sa eestlane ei ole.

Ma olen käinud arvukalt nendel pidudel ja ilmselt see motiiv on muutunud, võib-oll kunagi oli selleks ilus muusika, siis oli mingi periood, kus laulupidu tähendas ennekõike vabadust ja täna ma arvan, et laulupidu tähendab ennekõike ühtekuuluvustunnet.»

Tagasi üles