Korruptsioonist teatanud ettevõtja sai süüdistuse (7)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alar Seppern
Alar Seppern Foto: Valimised

Prokuratuur andis korruptsioonisüüdistusega kohtu alla tuntud Ida-Viru ehitusettevõtja Alar Sepperni, kes tuli ise politseile teatama altkäemaksukuriteost ning aitas uurimisele kaasa kuriteo matkimisega, prokuratuur põhjendab mehe kohtu alla andmist sellega, et kuriteost teatamise ajal oli ta  altkäemaksu osaliselt ära maksnud.

Süüdistus puudutab 2015. aasta kevadel toimunud juhtumit, mil Sepperni firma, praeguseks likvideerimisel olev Sepmar tegi Narva linna tellimusel Paju koolis ja õpilaskodus ehitustöid evakuatsiooni- ja avariivalgustuse paigaldamiseks − Sepmar oli võitnud nende tööde hanke, kirjutab Põhjarannik.

Tööde tegemisel viis omanikujärelevalvet läbi TADF Ehitus, mille juhatuse liige Fjodor Sokolov ajas Sepperniga toona asju.

Süüdistuse kohaselt hakkas aga Sokolov ühel hetkel nurisema, et tööde tähtajad on üle läinud ja tema selle ajakulu eest tasu ei saa. Prokuratuuri süüdistus ütles selle kohta eile Viru maakohtus alanud protsessil: mehed leppisid omavahel kokku, et Seppern maksab Sokolovile 600 eurot altkäemaksu. Väidetavalt lubas Sokolov Seppernile, et sel juhul ei teki tal probleeme objekti vastuvõtmisega.

Nagu nähtub süüdistusmaterjalidest, toimus tehing kolmanda firma, OÜ Patruul kaudu, mille juhatuse liige Andrei Jakovenko esitas Sepperni firmale fiktiivse arve 600 euro peale transporditeenuste eest, mida tegelikult ei osutatud. Sepmar tasus sellest 400 eurot, mille Patruul kandis edasi Sokolovi firmale TADF Ehitus justkui sisseostetud konsultatsiooniteenuse eest.

Puuduolevad 200 eurot tõi Seppern aga Sokolovile tema Narva-Jõesuus asuvasse koju sularahas. Ent niipea kui Sokolov oli raha vastu võtnud, ilmusid välja politseitöötajad, kes teatasid Sokolovile, et ta on kahtlustatav altkäemaksu küsimises ja võtmises.

Nii Seppern, Sokolov kui Jakovenko on nüüd altkäemaksu ja võltsimise süüdistustega kohtu all.

Sepperni puhul on aga huvitavaks asjaoluks seik, et ta on saanud kuriteosüüdistuse, kuigi läks ise politseisse altkäemaksust teatama. «Ma käisin kõigepealt kahel korral politseis, et selgeks teha, et minult küsitakse altkäemaksu. Keegi ei võtnud mind algul jutule ja saadeti minema. Alles kolmandal korral võeti asi ette,» rääkis Seppern Põhjarannikule.

Ka Sepperni kaitsja Oliver Nääs peab kummaliseks, et tema kaitsealune üldse kriminaalsüüdistuse sai, sest tänu tema teatamisele see kriminaalasi üldse käivitati ning pealegi aitas Seppern politseiuurijatel läbi viia kuriteo matkimist altkäemaksu üleandmisel.

Teisipäeval alanud kohtuprotsessil oli Seppern kohtualustest ainus, kes ennast osaliselt süüdi tunnistas − 400 euro ulatuses altkäemaksu andmises. Ülejäänud kaks kohtualust süüd omaks ei võtnud.

Prokuratuur: kuritegu oli osaliselt enne teatamist juba toime pandud

Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus Gross selgitas, et Alar Seppern oli politseisse pöördumise hetkeks hakanud kuritegu juba toime panema ehk oli osa altkäemaksuks küsitud rahast ära maksnud.

Prokuröri sõnul oli see Sepperni teadlik valik, et ta asus kuritegu toime panema ning sellisel juhul ei saa  rääkida tema vastutusest vabastamisest. Juhtivprokurör lisas, et Seppernit kahtlustatakse ka maksukuriteo toimepanemises.

Gross märkis, et õigussüsteem kaitseb ausat ettevõtjat ning ausatel inimestel ei ole kindlasti põhjust süüdistuse esitamist karta.

«Seda tõendab ka prokuratuuri poolt kohtusse saadetud teine analoogne ehitusettevõtjatega seotud kriminaalasi, kus korruptsioonist teatanud ehitusettevõtjad osalevad kriminaalmenetluses tunnistajatena,» lausus Gross.

Reinsalu: seadus võimaldab lõpetada kriminaalmenetluse inimese suhtes, kes aitab kaasa kuriteo avastamisele

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul ei saa ta ministrina konkreetset kohtumenetlust kommenteerida, kuid ta kinnitas, et Eesti seadused toetavad seda, et inimesed pöörduksid esmajoones õiguskaitseasutuste poole, kui neid püütakse tõmmata kriminaalsetesse skeemidesse.

«Seda isegi juhul, kui isik ise on juba mõnda seadust rikkunud. Nii võimaldab seadus lõpetada kriminaalmenetluse isiku suhtes, kes aitab kaasa mõne olulise kuriteo avastamisele. Prokuratuuri pädevuses on sellisel juhul hinnata, kas kuriteo olulisus ja selle avastamiseks osutatud kaasabi kaaluvad ülesse isiku enda seaduserikkumised,» ütles Reinsalu.

Reinsalu andmetel  arvestatakse alati inimese panusega riigi abistamisse kuritegude avastamisel. «Seadus seda võimaldab ja seda ka tehakse,» ütles ta.

Loe pikemalt Põhjarannikust.

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles