Noormeestekooride eestvedaja: laulupidu pole võimalik võrrelda ühegi teise üritusega

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
XII noorte laulupeo poistekooride liigijuht Peeter Perens
XII noorte laulupeo poistekooride liigijuht Peeter Perens Foto: Aivar Pihelgas

XII noorte laulupeo poistekooride liigijuht Peeter Perens ootab selleaastast noorte laulupidu samasuguse kannatamatuse ja mõnusa ärevusega nagu ka kõiki eelnevaid pidusid. Tema sõnul on laulupidu Eestis täiesti eriline sündmus, mida ei ole võimalik võrrelda ühegi teisega.

Kellest koosneb Sinu meeskond?

Noormeestekoori liigis juhatavad peale minu veel kaks dirigenti – Kuno Kerge ja Edmar Tuul. Kuno Kerge on meeskooride maastikul üsna tuntud, sest ta on juba mõned aastad juhatanud Alo Ritsingu kõrval Tartu Akadeemilist Meeskoori.

XII noorte laulupeo poistekooride liigi dirigent Kuno Kerge
XII noorte laulupeo poistekooride liigi dirigent Kuno Kerge Foto: Aivar Pihelgas

Edmar Tuul on aga legendaarse Tallinna Reaalkooli orkestri Reaalmažoor üks dirigentidest ja ellukutsujatest. See tähendab, et professionaalseid kogemusi on mõlemal mehel vaatamata oma noorusele juba küllaga.

XII noorte laulupeo poistekooride liigi dirigent Edmar Tuul
XII noorte laulupeo poistekooride liigi dirigent Edmar Tuul Foto: Aivar Pihelgas

Milline tähendus on Sinu jaoks sõnapaaril «mina jään»?

«Mina jään» on sõnapaar läbi mille saab igaüks meist sõnastada oma kindlameelsuse, ükskõik mida me teeme või millest räägime. Minu jaoks tähendab see eelkõige, et minu peale võite loota – ma teen oma parima.

Milline on Sinu kõige meeldejäävam mälestus seoses laulupeoga?

Ma mäletan seda siiani, kuidas 1975. aasta laulupeol seisime emaga peo rongkäiku vaadates tänasel Kaarli puiesteel, tollase Tallinna Konservatooriumi ees. Minu isa, kes oli ka koorijuht, juhatas tollal J. Tombi nimelise kultuuripalee poistekoori. Kui isa meist oma kooriga möödus, siis ma jooksin isa juurde ja marssisin temaga koos kogu rongkäigu kaasa lauluväljakule (tõsi küll, suure osa ajast isa kukil). Olin siis kolmeaastane!

Mida ja miks tooksid esile oma liigi repertuaarist?

Raske on üht laulu teisele eelistada. K. A. Hermanni laul «Isamaa» on mõnes mõttes fenomen. Laulu looja elas 19. sajandi teises poolel ja täna, 21. sajandi alguses me leiame tema loomingust laule, mida meie ajal pole lauldud ja mis tunduvad seetõttu justkui uued. Kui me suudaks tänases ajas nii võimsad olla kui Hermann omas ajas oli, ei oleks tuleviku pärast vaja muret tunda.

Sinu üks praktiline soovitus noorele, kes tuleb laulupeole?

Ma ei tea kas see on praktiline, aga juba eelproovides tasuks endale teadvustada, et need on hetked, mida me hakkame aastaid hiljem meenutama – «kas mäletad, see oli siis kui oli see noorte laulupidu, aastal 2017». Olge igas hetkes päriselt kohal, laulge rõõmuga, leidke igast laulust sinna peidetud sõnum ja usaldage oma dirigenti!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles