Ehkki justiisministeeriumi hinnangul võiks hakata kinnipeetavaid õpetama statsionaarses õppes, ei ole see haridusministeeriumi hinnangul mõistlik ja pealegi ka vastuolus rahvusvaheliste suunistega.
Justiitsministeerium muudaks vangide õpetamist, haridusministeerium seda teha ei kavatse (2)
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
7. mai 2017, 13:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeeriumi vanglate valdkonna asekantsler Priit Kama saatis mõni nädal tagasi haridusministeeriumile kirja, milles teeb ettepaneku muuta senist korraldust kinnipeetavate õpetamises.
Nimelt on vange seni õpetatud mittestatsionaarses vormis, kus tunnid ei toimu igapäevaselt ja suur osa on iseseisval õppimisel. Kama hinnangul ei ole see aga päris mõistlik.
Õppivad vangid tööl ei pea käima
Kokku oli mullu Eesti vanglates 196 vangi, kes üldharidust mittestatsionaarses õppes omandas. Kama toob välja, et selline õppevorm sobib ennekõike neile täiskasvanutele, kes on tööga hõivatud.
Need vangid, kes üldharidust omandavad, on seaduse järgi aga töökohustusest vabastatud. Seega võiks nad kantsleri hinnangul ju õppida statsionaarses õppes – neil on ju selleks aega küll ja igapäevane juhendaminegi tooks rohkem tulemusi.
«Paljudel kinnipeetavatel puudub õpiharjumus, neil on eelnev puudulik haridustase, vähesed sotsiaalsed ja toimetulekuoskused ning seetõttu vajavad nad teadmiste omandamisel rohkem juhendamist. Lähtuvalt eeltoodust oleks kinnipeetavatele isikutele sobivam ning tulemuslikum statsionaarne õppevorm. Paremad õpitulemused omakorda tõstaksid vabanemisjärgselt nende võimekust konkureerida tööjõuturul ning vähendaksid korduvkuritegevuse riski,» põhjendas Kama muutuse vajalikkust.
Kama õnnetuseks aga ei jaga haridusministeerium sama arvamust. «Meie seisukohalt oleks see vastuolus rahvusvaheliste suunistega vangistuse elluviimise ja vanglahariduse korraldamisel,» kommenteeris haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna peaekspert Jürgen Rakaselg.
Vangla peaks vabaduses toimuvat matkima
Ta osutas, et mittestatsionaarne õpe on õppevorm, mida kasutatakse kõigi täiskasvanute puhul, kes omandavad üldharidust. Vangid ei ole siin mingi erand.
«ÜRO niinimetatud Nelson Mandela reeglite, Euroopa Nõukogu niinimetatud Euroopa vanglareeglite järgi tuleb vangistuse sisu korraldada võimalikult sarnaselt vabaduses toimuvale, et anda kinnipeetavatele vangla abiga võimalus õppida toime tulema just sellise õppe- ja elukorraldusega, mis on vabaduses tavapärane,» lausus Rakaselg.
Just seetõttu tulekski vangistuses toimuvat õpet, töötamist, vabaaja veetmist, tervishoiukorraldust ja muudki ministeeriumi hinnangul vaadata alati võrdluses vabaduses toimuvaga.
«Lubatavad on vaid sellised muudatused ja erisused, mis on kas vahetult vangistuse olemusest tulenevad, näiteks ei saa vang valida vaba aja veetmiseks võimalust minna Emajõkke ujuma, või vajalikud vangla julgeoleku tagamiseks,» selgitas Rakaselg.
Kuidas vanglates õpe üldse korraldatud on? Selgitab haridusministeeriumi ekspert Jürgen Rakaselg:
Õpe toimub vanglas samadel tingimustel, mis samaväärne õpe vabaduses – kasutatakse samu õppekavasid, õpetajateks on vabaduses tegutsevate koolide õpetajad (Tallinna Täiskasvanute gümnaasiumist, Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumist ja Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumist), kooli ruumid asuvad vangla territooriumil ja õpilased tuuakse vastavalt vangla päevakavas seatule klassi ja ka lahkuvad vastavalt sellele.
Tunniplaani koostavad koolid ja tunniplaanid võivad varieeruda konkreetsest vanglast ja sealsetest klassikomplektidest. Õppemahu kohta kehtivad samad reeglid nagu teistele täiskasvanutele. Ühtlasi saavad koolilõpetajad ka kooli väljastatud tunnistuse.
Oluliseks erinevuseks on tõesti see, et erinevalt vabaduses toimuvast tagab vangla õppijatele need õppevahendid, mis tavaliselt on n-ö õppija enda soetatavad. Õppeülesannete täitmiseks on vanglas ka raamatukogu.
Lisaks eeltoodule võimaldab vangistusseadus anda vanglal luba vanglast lahkumiseks, et õppida mõnes teises õppeasutuses, näiteks kõrgkoolis.