Riigikogu täiskogu otsustas: valitsuse maksumuudatused ei ole kobareelnõu

Riigikogu juhatus. Foto: Mihkel Maripuu

Valitsuse neljapäeval algatatud maksumuudatuste eelnõu menetlusse võtmise pidi täna otsustama parlamendi täiskogu, sest riigikogu juhatusel ei õnnestunud selles üksmeelele jõuda.

Riigikogu juhatus arutas valitsuse algatatud tulumaksu-, käibemaksu- ja liiklusseaduse muudatuse menetlusse võtmist neljapäeva pärastlõunal, kuid otsust ei teinud, sest juhatuses polnud konsensust. Eelnõu menetlusse võtmisele oli vastu riigikogu aseesimees, opositsioonilisse Reformierakonda kuuluv Taavi Rõivas, kelle sõnul ei ole eelnõus sisalduvad tulumaksuseaduse muudatused sisuliselt seotud.

Riigikogu juhatus arutas eelnõu menetlusse võtmist uuesti täna pärastlõunal, kuid üksmeelt endiselt ei leidnud ega saanud otsust seega vastu võtta. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus näeb samas ette, et eelnõu menetlusse võtmine tuleb otsustada kolme tööpäeva jooksul pärast täiskogule üleandmist.

Samuti näeb seadus ette, et kui juhatuses ei saavutata otsuse tegemiseks vajalikku konsensust, võib juhatuse liige panna küsimuse hääletusele riigikogu istungil. Seda võimalust kasutaski tänasel täiskogu istungil riigikogu esimees, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor, kelle sõnul oli vaidlus selles, kas eelnõuga ette nähtavad muudatused peaksid olema riigikogu menetluses ühe või mitme eelnõuna ehk kas tegemist on kobareelnõuga või mitte.

«See, et koos tulumaksuseadusega arutatakse ka muudatusi käibemaksuseaduses ja liiklusseaduses, ei tekitanud juhatuses erimeelsusi, kuna kahe seaduse muudatused on seotud muudatustega tulumaksuseaduses ja seetõttu on korrektne neid ka ühes eelnõus menetleda. Küll oli aga vaidlus selle üle, kas tulumaksuseaduse eri paragrahve on sobilik arutada ühes eelnõus või mitmes,» ütles Nestor.

Kaks juhatuse liiget leidsid tema sõnul, et on küll, sest eelnõu teema on üks – tulude maksustamine. «Üks juhatuse liige aga arvas, et ei ole sobilik arutada ühes ja samas seaduseelnõus teemasid, mis lühidalt on optsioonide maksustamine, ettevõtete poolt autode kasutamise maksustamine, pankade erikord maksustamisel, ja need peaksid olema eraldi menetluses,» rääkis Nestor, kelle sõnul pidi eelnõu menetlusse võtmise seetõttu otsustama täiskogu.

Pärast pooletunnist protseduuriliste küsimuste ja vastuste vooru otsustas täiskogu eelnõu menetlusse võtta ja määras juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni. Otsuse poolt oli 50 ja vastu 39 riigikogu saadikut.

Nestor teatas ka, et kutsub kokku vanematekogu, kuhu kuuluvad riigikogu juhatuse liikmete kõrval kõigi fraktsioonide esimehed, et eelnõudele kehtivaid nõudeid arutada. «Päris sellest ei saa lähtuda, et kui mulle ühes seaduseelnõus mingi paragrahv meeldib ja mingi ei meeldi, siis nad ei saa ühes seaduseelnõus olla. Selles lähenemisnurgas puudub loogika. Küll aga me võiksime omavahel selgeks vaielda, nii meie enda jaoks, kuna me ise esitame neid eelnõusid siin seaduseelnõu algatajatena, kui ka valitsuse jaoks, mis siis on lubatav või mitte. Selline arutelu tuleb,» ütles ta.

Rõivas: juhatus peab seisma halva praktika tekkele vastu

Rõivase sõnul näeb eelnõu ühelt poolt ette eelarvetulu suurendamise eesmärgil uute maksude kehtestamist, millest igaüks – nii panditulumaks, pankade avansiline makse kui ettevõtete autode kilovatipõhine maks – vääriks tema hinnangul eraldi debatti ning millest igaühele peab parlamendisaadikutel olema võimalus soovi korral ka vastu hääletada. Teisalt sisaldab eelnõu tema sõnul juba eelmise valitsuse ajal algatatud muudatust osalusoptsioonide soodsamaks maksustamiseks, mille eesmärk ei ole riigieelarve tulude suurendamine, vaid soodsam ettevõtluskeskkond.

Rõivase sõnul peab eelnõus olevatel muudatustel olema ühine eesmärk ja tüviprobleem, mida lahendatakse. «Antud juhul on ühemõtteliselt selge, et esitatud eelnõus toodud maksumuudatustel ei ole ühist eesmärki ega tüviprobleemi ning tuleb nõustuda õiguskantsleri nõuniku toodud põhjendustega, et riigikogu liikmetel peab olema võimalus sisult erinevaid muudatusi menetleda eraldi. Ka eelnõu enda seletuskiri toob otsesõnu välja muudatuste erinevad eesmärgid, millel mitmel juhul puudub isegi servapidi puutumus,» selgitas ta juhatusele saadetud kirjas.

Rõivas viitas ka eelnõu seletuskirjale, mille kohaselt on valitsus kabinetinõupidamisel otsustanud, et muudatusi tuleb menetleda kiireloomulisena, samas kui riigikogule ei ole esitatud põhjendusi, mis sellise otsuseni viisid. Tema sõnul on teada, et osa kobarasse köidetud teemasid on pälvinud sihtgruppide teravat kriitikat ning soovitud on põhjalikumat arutelu. «Kuna enamikule eelnõus toodud muudatustele ei ole küsitud mandaati valimistel, ei saa pelgalt koalitsioonileppes kirjasolemist pidada kiireloomulisuse põhjuseks ning loobuda korrektsest kaasamisest ja debatist (sealhulgas väljatöötamiskavatsuse koostamine),» kirjutas ta.

Rõivase hinnangul ei saa riigikogu juhatus olla pelgalt formaalne «sile toru», mis laekuva posti õigele adressaadile esitab. «Sellise funktsiooni saaks kerge vaevaga automatiseerida. Meil on nii mandaat kui moraalne kohus jälgida, et Eesti õigusloomes järgitakse häid tavasid ning parlamentarism toimib parimal võimalikul moel. Kui riigikogu juhatus ise ei suuda halva praktika tekkele vastu seista, siis ei ole ka imestada, kui president või õiguskantsler peavad (mõnikord oma mandaadi piire kombates) meie poole näppu viibutama,» ütles ta ja lisas, et eelmise aasta lõpus nii avalikkuse kui presidendi ja õiguskantsleri teravat kriitikat pälvinud maksukobara kogemus peaks riigikogul värskelt meeles olema.

Rahandusministeeriumi teatel muudab eelnõu tulumaksuseaduses sätestatud osalusoptsioonide maksustamise reegleid, viib ellu kaks valitsuse tegevusprogrammis sisalduvat äriühingu tulumaksu alast meedet ning kehtestab residendist krediidiasutustele ja mitteresidendist krediidiasutuste Eesti filiaalidele kohustuse tasuda tulumaksu avansilisi makseid.

Lisaks muudetakse eelnõuga käibemaksuseaduses ettevõttes kasutatavate sõiduautode maksustamise korda ja tulumaksuseaduses sõiduauto erisoodustuse hinna arvutamise aluseid. Muudatused peaksid eelnõu järgi jõustuma tuleva aasta 1. jaanuaril, välja arvatud osalusoptsioonide maksuleevendus, mis hakkab plaani kohaselt kehtima tänavu 1. juulil.