/nginx/o/2017/05/08/6637869t1h9396.jpg)
«Kas te olete näinud Steven Spielbergi filmi «Maailmade sõda»? Ma elasin lagedal stepis üle sellise tormi, nagu seal filmis näha on,» meenutas Marju Toom 1952. aasta 12. augustil toimunud tuumapommi katsetust Semipalatinski polügoonil. Eestist küüditatud Marju oli toona 13-aastane.
Pärast plahvatust tulid naise sõnul kohale veterinaar- ja meditsiinibrigaadid, kes võtsid verd nii inimestelt kui ka loomadelt. «Tagasiside oli, et see loomakari on brutselloosihaige. Mulle öeldi, et teil on brutselloosi tunnused veres,» rääkis Toom. Tema emal hakkasid pärast katsetust juuksed salkudena välja langema.
Toomi sõnul aeti kari tapamajja. Inimestele öeldi, et nad paranevad. Toom on veendunud, et tervishoiuministeeriumi juures toona brutselloosiga tegelenud osakonna tegeliku ülesanne oli uurida katsetuste mõju.
Mis on brutselloos
(ka Gibraltari palavik, unduleeriv palavik)
Tegu on nakkushaigusega, mida põhjustab bakter Brucella abortus. Brutselloos kandub loomadelt (peamiselt lambad) inimesele kas naha või limaskestade kaudu, samuti piimaga.
Iseloomulikud on suured palaviku kõikumised, higistamine, lümfisõlmede ja maksa ning põrna suurenemine, pea-, lihas- ja liigesvalud.
Brutselloos võib tekitada allergilist seisundit, mis aastate vältel kahjustab peamiselt liigeseid ja närvisüsteemi.
Allikas: inimene.ee
Kohalikele inimestele midagi juhtunu kohta ei räägitud ja näljaga silmitsi seisnud inimesed toimunu peale ka ei mõelnud. «Ega mina ka ei pööranud sellele toona tähelepanu, ainult ema imestas, et mis naljakas kant see on, kus iga natukese aja tagant on põuavälgud, et välgutab küll, aga vihma ei tule,» rääkis Toom. Ta on veendunud, et tegelikult nägid nad välkude asemel plahvatusi. Toom on veendunud, et ilmselt ei teadnud katsetustest ka toonased kohalikud võimud.
Toomi sõnul jäid osa 1949 kuni 1963 tehtud tuumapommi katsetustest väljapoole Semipalatinski polügooni. «See Totskoje oma on vaid üks väike, mis tehti polügooni serval,» rääkis naine.
Toomi sõnul sai ta Gorbatšovi perestroika ajal poes ühte venekeelset ajakirja lugedes juhuslikult teada, mida ta lapsena tegelikult üle elas. Sellest ajast alates on ta tegelenud toimunu kohta info kogumisega.
Aastate eest sattus ta Venemaal suhtlema ühe ajakirjanikuga, kes oli Venemaa juhi Boris Jeltsini moodustatud uurimiskomitee liikmena käinud kohapeal inimesi küsitlemas. Toomi sõnul said kohalikud elanikud alles uurimiskomisjoni käest teada, mis toimunud oli. «Kui neid tulemusi esitati Jeltsinile ja Nursultan Nazarbajevile (Kasahstani juht - toim), siis kuulutasid nad sealse territooriumi 1200 km raadiuses ökokatastroofi piirkonnaks,» rääkis Toom.
Pea 30 aastat radiatsiooniohvritega tegelenud Toom kogus raha ja lasi Pilistveresse panna mälestuskivi radiatsiooniohvritele. Praegu ajab ta asju, et vastav mälestustahvel tuleks ka ajaloomuuseumi Maarjamäe kompleksi. Oma tervisest rääkides ütleb Toom, et tänaseks on ta kümme korda «noa all käinud». «Mõned olid kergemad asjad, aga paar korda olid nii rasked, et masin hingas minu eest,» lisas ta.