Eesti Kaubandus-Tööstuskoja haridusnõunik Tiia Randma märkis, et Eestis on tõusev trend inimesed, kes asuvad kõrgkooli lõpetamise järel kutsekooli ametit omandama. Tema hinnangul on see riigile liiga kallis.
Noored lähevad üha enam pärast kõrgkooli ametit õppima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Üks tõusev trend on inimesed, kes on kõrgharidusõpingute järel asunud kutseoskusi omandama. Ligi kümnendikul kutseõpingute alustajatest on kõrgharidus või on nad katkestanud kõrgharidusõpingud,» tõi Randma välja Postimehe arvamusartiklis.
Sama tõi tema sõnul välja hiljutine kõrgkoolide uuring - pisut vähem kui pooled töötavatest vilistlastest on rakendunud tippspetsialisti ametikohal, viiendik töötab aga tehniku või keskastme spetsialisti ametikohal. Suur osa neist õpib töökohal ameti selgeks, osa asub aga ametit õppima kutseõppesse.
«Nii see olema ei peaks, sest see on ühiskonna seisukohast väga kallis,» leiab Randma. «Õppimine peaks toimuma ikka alt ülespoole – gümnaasiumi või põhikooli järel käia läbi kutseõppesamm ja kui siis huvi ja eeldusi on, võib sealt minna edasi kõrgharidusse.»
Randma hinnangul näitab see statistika, et kõrgharidus niinimetatud pehmetel aladel avardab noorte silmaringi ja muudab noori sotsiaalselt küpsemaks, kuid sageli kutset ei anna. «See on väga kasulik aeg ja seda ma ei halvusta, aga seda tuleb teadvustada ühiskonna struktuuri seisukohast. Selleks, et ka üks asutus toimiks, on vaja üht juhti ja palju spetsialiste, kes töö ära teeks. Sama on ühiskonnaga,» selgitas ta. «Me ei saa võtta endale eesmärgiks õppida ükskõik mida ja alles pärast kõrgkooli lõpetamist mõtlema hakata, mis ametit leida,» rääkis Randma.
Tema hinnangul peaks sellele mõtlemine olema ka ülikoolide vastutus, sest riik seab koolitustellimusega suunda vaid 46 protsendi õppekohtade osas. «Üle poole õppekohtadest tekivad selle alusel, mis on atraktiivsed ja populaarsed, mida noored on nõus oma raha eest õppima,» märkis Randma.
Statistika näitab, et kõrgharidusega inimesed on järjest enam töötamas kõrgharidust mitte eeldavatel ametikohtadel. Näiteks kui seadme- ja masinaoperaatorite ametirühma töökohtadel oli 2005. aastal kaheksal protsendil töötajatest kõrgharidus, siis nüüd on see näitaja juba ligi 11 protsenti.
Kõrgharidusega lihttöölisi on ligi 16 protsenti. Eriti jõudsalt kasvab kõrgelt haritud inimeste arv teenindajate ja müüjate ametirühmas, kus nende osakaal on viimase viie aastaga tõusnud 22 protsendilt 27-ni ning samal ajal väheneb seal kutseõppealase ettevalmistusega inimeste hulk.