Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

«Radari» video: Tesla tehas Eestisse – kas tõsine plaan või turunduskampaania?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Tesla kaasasutaja ja tegevjuhi Elon Muski väljaütlemine möödunud aastal on pannud paljud Euroopa riigid omavahel võistlema selle nimel, et Tesla valiks uue tehase asukohaks just nende riigi. Hollandi, Portugali, Hispaania, Soome, Leedu ja paljude teiste riikidega on ühinenud ka Eesti. Kanal 2 saade «Radar» uuris, kas Tesla Eestisse meelitamine on tõsine plaan või lihtsalt geniaalne turunduskampaania.

Mees, kes seisab selle eest, et Tesla tehas just Eestisse tuleks, on Pakri teadus- ja tööstuspargi tegevjuht Enn Laansoo jr.

«Kõigil on võrdsed võimalused, ma tahaks loota. Meie rõhuasetus on täna sellel, et meil on väga tugev füüsilise asukoha konseptsioon. Ja kõige suurem konkurentsieelis, mida välja toome, on see, et me suudame kohapeal taastuvenergiat piisavas koguses toota,» ütleb Enn.

Teadlikkus oma tugevustest on ka põhjuseks, miks Pakri teadus- ja tööstuspark teeb rohkelt pingutusi, et Tesla tähelepanu võita. Näiteks ajas Enn välja Elon Muski e-posti aadressi.

«Meie saime e-maili tänu Tesla kogukonnale Eestis. Me üritasime siis olla ehtameerikalikult võimalikult konkreetsed ja panna kirja seda, et me loodame, et ta on meie kampaaniat kohanud. Kui siis mitte, siis viidata teslacountry.com veebilehekülje peale. Ja lühidalt kolmes punktis siis välja tuua, miks ta võiks selle materjaliga täpsemalt tutvuda,» selgitab Enn.

«Nüüd on siis see suur hetk, et tuleb lihtsalt send-nuppu vajutada ja kiri Elon Muskile läheb teele?» küsib saatejuht.

«Jah aga enne send nuppu ma soovitaks ühe asja veel teha. Et pane see high priority ka ehk see hüüumärk ka sinna juurde ja siis send nupp ning kiri teele,» muigab Enn.

Mis on Tesla?

Tesla loodi 2003. aastal, eelkõige teatakse seda elektriautode, liitiumakude ja päikesepaneelide tootjana. 2008. aastal tuli Teslal välja esimene masin - ligi 100 000 eurot maksev Roadster, mis suutis ühe laadimisega sõita jutti 400 kilomeetrit. Tänaseks on Teslal kokku neli erinevat automudelit ning nad on müünud üle 186 000 elektriauto. Ehk nad on elektriautode müügiedetabelis maailmas teisel kohal, kohe Renault-Nissan Alliance’i järel.

Selleks, et mõista, kuhu Eestis saaks Tesla gigatehase ehitada, sõitis «Radar» Pakri poolsaarele seda kohta vaatama. Pakrile sõitmiseks kasutas Enn laenatud Teslat, sest endale ei ole ta seda ostnud, kuigi on kaalunud.

«See tegelikult võrdub ju sissetulekutega. Ma arvan, et minu sissetulekute tase on Škoda Superb hetkel. Ma arvan, et ma olen võib-olla sellistes küsimustes väga kalkuleeriv ja võib olla õige öelda - mõnikord ka liiga kooner. Aga ma arvan, et see kogu hind, et ta on ikkagi kõrgema klassi auto. Kui peaks Tesla gigafactory tulema, siis ma ostan endale kindlasti Tesla,” räägib Enn autoroolis.

Pakri poolsaarel kuulub Pakri teadus- ja tööstuspargile hoonekompleks, kus toimetab hetkeseisuga 11 ettevõtet. «Need on vanad sõjaväekasarmud. See, ütleme siis, on minevik, ja see on koht, kus on võetud vanad kasarmud kasutusele,» selgitab Enn.

Ent kuhu täpselt Tesla tehas tuleks? Tundub, et sinna maa-alale, kus need ettevõtted hetkel tegutsevad, Tesla tehase suurune hoone peale ei mahuks. Selgub, et see asub hoopis teises kohas ning sinna minemiseks tuleb taas autosse istuda ja veel veidi sõita.

See ei oleks Tesla jaoks esimene tehas Euroopas. Üks asub näiteks Hollandis, kus toodetakse liitiumakusid ja komplekteeritakse autosid. Sama ootaks eeldatavasti ees uues Euroopa gigatehases.

Enn Laansoo jr tahabki siia Pakri teadus- ja tööstuspargi 60-hektarisele alale selle planeeritava tehase mahutada. Kuigi kindlad kavad, milline tehas olema peaks, ei ole hetkel teada, võib ka siinkohal eeldada, et tuleb sarnane hoone nagu Ameerikas Nevadas või Hollandis Tilburgis. Üks on aga kindel - energia selle jaoks toodetaks siinsamas kohapeal, tuulikutega.

«Kohal. Nüüd me oleme siis meie Targa Tööstuslinna keskuses, mis omakorda on siis ka Tesla gigafactory süda, mida me siis loodame ja mida me siis ka püüame,» ütleb Enn autost välja astudes.

«60-st hektarist võtaks Tesla tehas kogu ala ja tema vajadus on ka suurem ja õnneks nii kaugele kui su silma ka ei paista, siis meie naabriks on riik oma maaga, nii et me suudame talle kokkuvõttes vajadusel pakkuda 300 hektarit,» sõnab Enn.

Mario Kadastik sõidab igapäevaselt Tesla Model X-ga. Auto maksab ligi 90 000 eurot. Selle eest saaks lausa kuus põhivarustusega Škoda Octaviat. Mario firmale kuulub tosin Teslat, millest kõik on välja renditud, sest seisev auto tähendaks raha kaotust. Teslani jõudis Mario mõne aasta eest.

«See on esimene korralik elektriauto, millel on piisav sõiduulatus, mida saab tõesti omada ainsa autona. Paljude inimeste jaoks ei ole see keskkonnasääst esimene argument. Tesla on ka lihtsalt hea auto, et sellepärast ta tegelikult ongi kõige rohkem levikusse läinud elektriautosid. Kõik need asjad kokku - ta on nagu iga nurga alt väga hea auto,» selgitab Mario, miks Tesla on hea valik.

Miinuseks on põlevkivi

Mario toob välja olulise asja, mis Tesla valikute puhul võib määravaks saada. See on põlevkivi, mis teeb Eestis toodetava elektri mustaks ehk saastab keskkonda.

«Kas seda võib siis pidada Eesti suurimaks miinuseks konkurentsis püsimises?» küsib saatejuht. «Jaa, see saab alati olema argument,» kinnitab Mario.

Pakri teadus- ja tööstuspargile ei tule põlevkivi teema üllatusena, sest nende nõukokku kuulub energiahiiu kogenud juht. Sandor Liive juhtis Eesti Energiat üheksa aastat enne kui erasektorisse liikus ja Pakri teaduspargiga liitus.

«Kohe kui me selle Tesla ideega välja tulime, et Tesla tehas Eestisse akutehasega, siis hakkas tulema igalt poolt, et ah, unustage ära - meil on see põlevkivi värk. No see ongi, et kuidas me seda vaatame. Vaatame Pakrit, on suurepärane, vaatame Eestis, on natukene halvem. Vaatame Nord Pooli, on jälle väga hea. Nord Pool on kõik see elektri ühtne börs, kõik Baltimaad ja Põhjamaad kokku,» selgitab Liive.

Ehk siis Põhjamaade ühtses elektriturus osalevad elektri tootjatena Läänemere piirkonna suurimad hüdroelektrijaamad, tuuleenergiatootjad, tuuma-, aga ka näiteks Eesti põlevkivielektrijaamad ja Iru prügipõletusplokk. Ning kuna paljud kasutavad elektri tootmiseks muid vahendeid peale põlevkivi, ei ole suurem pilt ka nii negatiivne.

Liive peab olulisemaks nõrkuseks hoopis seda, kas riiklikul tasandil ikka suudetakse otsuseid teha. «Sest vähemalt siiamaani on Eesti lähenemine olnud ju selline, et me mingeid erisusi kellelegi ei tee,» ütleb Liive.

Ka Mario nõustub sellega, et Tesla taolise ettevõtte meelitamiseks on vaja riigiga koostööd teha. Ta ütleb, et oluline on pakkuda ettevõttele maksusoodustusi.

«Võib-olla tasuta maad, mingid sellised asjad, mis tagaks infrastruktuurid ja asjad. Ega see tehas kuhugi kao, et isegi kui sa esimesed viis aastat teed soodustusi, siis see tehas on seal veel paarkümmend aastat kindlasti,» räägib Mario.

Hinnanguliselt hakkaks Tesla gigafaktoris tööle umbes 5000 inimest ehk sama palju on elanikke näiteks Elvas või Kiviõlis. Riigile tooks see maksutuludena sisse kümneid miljoneid eurosid aastas. Uue tehase kohta hetkel veel infot ei ole. Ringlevad jutud, et uues tehases, nagu Hollandiski, hakatakse eelkõige tootma liitiumakusid.

Ajurünnak uute ideede saamiseks

Vaadanud üle maalapi, kujutanud ette võimaliku tehase, kohtume Enn Laansoo jr.-ga juba järgmisel päeval Tehnopolis, kus toimub ajurünnak teemal, kuidas võita Tesla tähelepanu. Üritusele on kohale tulnud paarkümmend inimest.

«Me eeskätt kasutaks ära teid. Esimeses osas on võimalus meil kõik see pessimism välja saada ehk me otsiksime siis võimalikult palju ideid, miks Tesla tehas Eestisse ei võiks tulla. Teine osa on siis see, et üritame läbi loovate ideede otsida just neid punkte, mis veel võiksid olla Eesti, Pakri või siis ka selle regiooni konkurentsieelised, et seda tehast siia meelitada,» räägib Enn Laansoo, Jr.

Ajurünnak algas küll aeglaselt, kuid kogus üha enam tuure.

Ühe miinusena tõi ajurünnaku osaleja Katrin Charles välja tööjõuprobleemi, millega ta ise puutus kokku siis, kui juhtivale energeetika- ja automaatikavaldkonnas tegutsevale rahvusvahelisele ettevõttele töötajaid otsis.

«Mulle tundub, et insener-tehnilise personali, pädeva kompetentsi leidmine on kindlasti üks suur väljakutse, ma arvan,» räägib Katrin.

Kuid idealist Enn väidab, et pole mingit põhjust nii pessimistlik olla. «Meil on Pakrist 60 minuti kaugusel 400 000 tööealist inimest. Sellest leida piisava kvalifikatsiooniga lihttöölisi suurusjärgus, ütleme kui me räägime 5000, me keegi täpselt ei tea kui palju see õige number on, aga võtame siis 5000. Kui sealt on vaja 4000-4500, siis tegelikult need töötajad on meil täna olemas,» kinnitab Enn.

Sõelale jäid kaks ideed, kuidas Tesla omaniku Elon Muski tähelepanu võita. «Üks oli see, et kujundaks maa peale suured tähed ja filmiks seda kuidagi kosmosest, mis mul kohe meelde tuleb. Ja teine oli see, et mobiliseeriks kodanikud ja ühekorraga tviidiks või laigiks või siis prooviks Elonit Facebookis sõbraks saada. Tundus astronoomiline 10 000 inimest ühel korral nagu ühekorraga seda tegevust panna tegema, aga ma arvan, et see võidab tähelepanu,» võtab Enn kokku.

«Radarile» saadetud vastuses teatab Tesla, et Euroopasse uue tehase rajamise plaan on kindel. Ent millisesse riiki see tuleb, seda otsustab Tesla käesoleva aasta jooksul. Seni, kuni Tesla ei ole midagi kindlat otsustanud, püsib Eesti teiste riikidega konkurentsis.

Kaks nädalalt pärast Elon Muskile kirja saatmist ootab Enn ikka veel Elonilt vastust. Ta pole lootust kaotanud.

Tagasi üles