Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

«Radari» video: Hollandi psühholoogi sõnul on sarimõrvar Ustimenko ja poeröövel Beebilõust terveks ravitavad

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL

Hollandis asuva Leideni ülikooli õppejõud, psühholoogiadoktor Peer van der Helm avaldas Kanal 2 saates «Radar» veendumust, et poeröövel Beebilõust ja sarimõrvar Juri Ustimenko ei ole lootusetud juhtumid, vaid neid oleks tõepoolest võimalik terveks ravida.

Peer van der Helm’i elutööks on olnud kriminaalse käitumise uurimine ning vanglate, eriti noortele suunatud kinnipidamisasutuste, inimlikumaks muutmine. Ta leiab, et vangla ei tohi olla vaid karistusasutus, vaid pigem rehabilitatsioonikeskus, kus kuritegusid toime panevad kriminaalid saavad terveks. Justnimelt terveks, sest ta on veendunud ühes viimase aja teaduslikus leius.

«Jah, tõsi. Väga hiljutised teaduslikud avastused kogu maailmas näitavad, et ajukahjustus viib antisotsiaalse ja vägivaldse käitumiseni,» rääkis van der Helm «Radaris».

Teisisõnu võib värskete teaduslike uuringute põhjal öelda, et nii Beebilõust, kes poole aasta eest matšeetega vehkides poodi röövis, ja Juri Ustimenko, kes seitse inimest tappis, on mõlemad ajukahjustusega persoonid.

Van der Helm on aga veendunud, et nad pole lootusetud juhtumid, vaid neid on võimalik terveks ravida. See on sedavõrd ootamatu avaldus, et «Radar» andis Hollandi psühholoogile uurida nende kahe kriminaali tausta, et teada saada, kuidas uus lähenemine neid aitaks.

Hollandi vanglad on tühjad

Peer van der Helm pooldab Hollandis mõned aastad tagasi käima lükatud süsteemi, kus kurjategijatele kohaldatakse väiksemaid vanglakaristusi. Nad saadetakse rehabiliteerimisprogrammi nimega TBS, kus neid valmistatakse ette ühiskonda sisenemiseks.

Nii näiteks võib mõrva eest süüdi mõistetud inimene saada kolmeaastase vangistuse koos kaheksa-aastase sundprogrammiga TBSi kliinikus.

«Minevikus arvasime, et need inimesed on ravimatud. Nad pandi elu lõpuni kinnistesse asutustesse. Nüüd püüame neid inimesi ühiskonda tagasi tuua. Retsidivism süsteemis, mis on eriti mõrtsukate ja vägistajate jaoks, on alla viie protsendi. Inimeste puhul, kelle puhul varem vabadusse saamist ei kaalutudki. See on päris edukas, sest nad ei soorita enam kuritegusid,» rääkis van der Helm.

Veel 2002. aastal oli Holland olukorras, kus iga neljas riigi elanik oli vähemalt korra elus kannatanud vägivalla all. Täna on aga suur osa Hollandi vanglatest pooltühjad. Viimaste aastate jooksul on suletud riigis 19 vanglat.

Tekkinud on olukord, kus vangide käes vaevlev Norra rendib Hollandis vanglapinda.

Kutsuti Eestisse erikoolidega tutvuma

Viimased kolm aastat on van der Helm käinud tutvumas Eesti vanglate ja erikoolidega.  Aastas kahel korral käib mees uurimas meie kinnipidamisasutuste olukorda ning teeb sellest ettekande justiitsministeeriumile.

«Mind kutsuti, sest ELi raporti järgi polnud olukord hea. Nägin seda ka ise. Arvati, et kui neid inimesi kõvasti karistada, siis nad paranevad. Aga ei paranenud. Tean. Aga nüüd elame kaasaegses ühiskonnas. Me teame, et karistamine üksi ei aita. Peame rahuldama laste esmased vajadused. Nad tahavad õppida, luua kontakte. Nad soovivad olla kompetentsed,» rääkis van der Helm. «Kui neid ainult karistada ja öelda, et nad pole midagi väärt, tekib lastes vastureaktsioon ja nad muutuvad vägivaldseks.»

Mis aga vägivaldsust siis lõpuks põhjustab? Van der Helm ütleb, et ajukahjustus, mis saab alguse pikaaegsest stressist. «Stress on meie kehas normaalne, aga lühiajaline stress. Minevikus, kui kohtusid mao või lõviga, oli vaja stressi, et ära joosta. Aga kui stress on pidev, hakkab kehas kõik valesti minema. Immuunsüsteem on rikutud. Samuti võib stressihormoon kortisool murda inimese aju. Ühendused kasvavad heas kliimas. Halvas kliimas need katkevad. Siis on inimene vähem suuteline ennast valitsema. See on põhjus, miks muututakse rohkem antisotsiaalseks, sest enda impulsse ei suudeta kontrollida,» selgitas van der Helm.

Täpsemalt lõhub stressihormoonide kasv aju valgeainet ehk kesknärvisüsteemi närvikude ning selle halb toimimine põhjustab defektset käitumist. Enda emotsioonide üle kontrolli kaotamine ja suhtluskeskkonnast eemaldumine loobki pinnase käitumisele, mida ühiskonnas peetakse kriminaalseks.

«Me oleme kujunenud sotsiaalseteks olenditeks. Ajus oleme üksteise vastu lahked. Aga kui olukord on halb, on meil kalduvus vägivalla poole. Kui elada halvas keskkonnas, kus vanemad last iga päev peksavad või temast ei hooli, tekib ajus kahjustus, inimene muutub antisotsiaalsemaks,» on psühholoog veendunud. «Pikaajaline stress tekitab antisotsiaalsust. Inimene muutub ka vastuvõtlikumaks alkoholile ja uimastitele. Lisaks väheneb karistuse mõju. Seepärast ütlengi, et karistus mõjub ainult normaalsetele inimestele. Kurjategijatele see ei mõju.»

Beebilõusta killustunud minevik

Tunamullu Eesti parimaks räppariks valitud Andrus Elbing ehk räppar Beebilõust sattus taas vanglasse selle aasta alguses, kui jäi vahele alkoholipoe röövkatsega. Matšeete käes, proovis tuntud muusik röövida otse keskkriminaalpolitsei vahetus läheduses alkoholipoodi, kuid jäi koheselt vahele.  Tegemist oli kolmanda korraga, mil mees oli sunnitud vanglatrellide taha minema. Tema sõbrad rääkisid, et see oligi tema plaan - pääseda ühiskonna eest vanglasse.

«Tal on väga killustunud minevik. See tekitab stressi ja valu. Näeme tihti ka laste puhul, et nad tahavad pigem vangis olla. Siis on kõik nende jaoks kontrollitud, turvaline. Nad ei pea päev läbi oma valuga tegelema,» toetub van der Helm enda uuritud kogemustele. «On olnud lapsi ja kurjategijaid, kes enne vanglast vabanemist sooritasid kuriteo, sest kartsid välja saada. Arvan, et Beebilõust ilmselt kardab elada normaalset elu. Seda saab ravida kognitiivse käitumisteraapiaga. Hea keskkond aitab teda. Me teame seda. Ta pole selline, keda aidata ei saaks.»

Lisaks sellele, et pikaajaline stress põhjustab ajukahjustust, mis võib viia kriminaalsele käitumisele, on van der Helmi sõnul teadlased avastanud hiljuti veel midagi. «Kui inimesel on kerge vaimupuue, võib ta olla 15-aastane, aga aju on nagu 4-5-aastasel. See tekitab probleeme meie tänapäevases ühiskonnas. Kui ammu aega tagasi meditsiini õppisin, arvati, et 18-aastase aju on välja kasvanud ja miski enam ei muutu. See pole tegelikult tõsi. Tänapäeva teadus on tõestanud, et meie aju suudab kasvada kogu meie eluaja jooksul.»

Kuid mis viib tapmiseni? «Ajukahjustus. Peamiselt. Ma ei räägi tapmist sõdurina, vaid kurjategijana. Kurjategijad, kes teisi tapavad, eriti veel lõbu pärast, on ajukahjustusega, sest aju jaoks on lõbu pärast tapmine ebaloomulik. Võime neid ju nimetada psühhopaatideks,» selgitas van der Helm.

Üks Eesti tuntumaid psühhopaate on Juri Ustimenko. Sõjaväelase poeg Ustimenko tappis 2002. aastal koos kaaslase Dmitri Medvedeviga lühikese ajaga siinpool idapiiri seitse inimest. Ekspertide sõnul oli Ustimenko psühhopaat, kes nautis tapmisi ja sellele järgnenud tähelepanu. Ning, nagu varasemalt mainisime, on ta öelnud, et sai tapmisteks inspiratsiooni filmidest.

«Ta on üsna hälbeline isiksus. Külmavereline mõrtsukas. Vaadates gangsterifilme, tunnevad nad, et samastuvad nende gangsteritega. Peavad end suurteks gangsteriteks. Nad on vaiksed, sest napib oma iseloomu. Tema seisundi jaoks on meil hetkel üsna head teraapiad. Neid saab õpetada olema normaalne, aga see võtab kõvasti aega.»

Kes vastutab, kui keegi Juri Ustimenko taoline vabaks lasta?

«Tulevikku ette ei näe. Aga Hollandis on meil välja arendatud riskihindamise süsteemid, mis on üsna täpsed. Arvan, et enamikku inimesi saab teraapia viimaks päästa. Aga vahel võib see võtta palju aega. See pole üks ega viis aastat. Pigem kümme või viisteist. Kurjategijad, keda päästa ei õnnestu, on need, kes on oma tegevusega liiga palju raha saanud. Mõni poiss on miljoneid kõrvale pannud. Nendeni me ei ulatu.»

Doktor Anneli Teder-Bratšinksi on Ida-Tallinna keskhaigla taastusravi osakonna juhataja. Ta pole psühholoog, kuid puutub oma igapäevases töös kokku just nimelt ajutraumadega. Seetõttu paluti tal detsembris uurida justnimelt vangide ja ajutraumade suhet. Teder-Bratšinki leidiski uuringud, mis viitavad sellele, et vanglakaristuskandjate seas esineb tervelt 30 protsenti kõrgem peatraumade põdenute arv. Kuid äärmiselt keeruline on hinnata, miks see trauma on tekkinud.

«Päris terveks ei saa ajukahjustusest kedagi ravida,» ütles Teder-Braschinsky.

Sellest, et TBS süsteem ei ole täiuslik, on samuti tõestus - veebruaris täitusid Hollandi ajalehtede esiküljed uudisega, kus üks aastaid rehabiliteerimisel olnud vang tappis selle sama TBS kliiniku töötaja.

TBS süsteem on midagi, mida on asunud eeskujuks võtma ka mitmed teised riigid üle maailma. Suurbritannia ekspeaminister David Cameron nimetas 2016. aastal vanglasüsteemide ümberkorraldamist meie ühiskonna suurimaks küsimuseks.

Van der Helmi sõnul on viimase kolme aastaga astunud Eesti samuti suure sammu: «Olen näinud väga häid tulemusi Tapa, Kaagvere ja Tallinna erikoolide lastega. Lapsedki ütlevad, et neil on nüüd erikoolis parem. Nad on rohkem motiveeritud mitte muutuma vägivaldseks. Pean seda väga oluliseks. Lapsed tekitavad ise motivatsiooni. Nad on lausa rõõmsad kooli minnes. Karistamisest motiveerimiseni oli nende asutuste jaoks suur samm. Nad on selleni jõudnud umbes kolme aastaga, mis on väga hea tulemus,» on van der Helm’il hea meel.

Tagasi üles