/nginx/o/2017/05/10/6645251t1hf070.jpg)
Harju maakohus lõpetas tänase määrusega kriminaalmenetluse Riho Sooniku asjas osaliselt. Põhjuseks see, et talle süüks pandud omastamine leidis aset sedavõrd ammu ning süütegu on nüüdseks juba aegunud.
Riho Soonik pääses omastamissüüdistusest
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
10. mai 2017, 13:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks tühistas kohus Sooniku suhtes kohtueelsel uurimisel kohaldatud elukohast lahkumise keelu ja tagastas süüdistusakti Põhja ringkonnaprokuratuurile uue süüdistusakti koostamiseks. Ühtlasi rahuldas kohus kaitsjate taotluse tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks, teatas maakohtu pressiesindaja.
Postimees kirjutas möödunud nädalal, et prokuratuur süüdistab kauaaegset sporditegelast MTÜ-lt Eesti Jäähokiliit vara omastamises, ja seda suures ulatuses. Nimelt süüdistas prokuratuur jäähokiliidu endist peasekretäri selles, et ta võttis jäähokiliidu arvelduskontolt välja sularaha ning kasutas seda raha enda isiklike kulude eest tasumisel. Süüdistuse kohaselt omastas ta võõrast vara kokku summas 89 565,79 eurot.
Tänase määrusega lõpetas kohus kriminaalmenetluse omastamissüüdistuses, sest talle süüks pandud kuriteod on aegunud. Arvatavad teod leidsid aaset 2010. aasta algusest kuni 2011. aasta novembrini ning need aegusid viis aastat hiljem ehk 2016. aasta novembris.
Lisaks MTÜ-lt Eesti Jäähokiliit vara omastamisele ligi 90 000 euro eest oli Soonikule esitatud süüdistus ka raamatupidamiskohustuse rikkumises.
Kohus ei võtnud menetlusse MTÜ Eesti Jäähokiliit poolt kriminaalmenetluse raames esitatud tsiviilhagi, kuna nimetatud hagi on juba 2016. aasta detsembrist maakohtu menetluses tsiviilkorras.
Riho Sooniku elukohast lahkumise keeld osutus kohtu hinnangul põhjendamatuks – kohus asus seisukohale, et varem karistamata Soonikule kohaldati tõkend üksnes selleks, et peatada kriminaalasja aegumine. Kohus leidis, et tõkendi kohaldamise motiivid olid vastuolus kahtlustatava isikust ja konkreetse kriminaalasja pinnalt nähtuvaga.
Seoses süüdistuse mahu olulise muutusega, tõkendi tühistamise ning tsiviilhagi menetlusse võtmata jätmisega pidas kohus vajalikuks tagastada süüdistusakt prokuratuurile, et luua selgus süüdistusaktis ja selles, millised on just need tõendid, mis alles jäänud süüdistuse mahtu tõendavad.