Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tänavaküsitlus: kuidas hääldavad inimesed nime Circle K?

Lisatud Keeleinspektsiooni kommentaar.

22
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Aprillis said kõik Statoili tanklad uue kuue nii nime kui ka värvilahenduse näol. Kuna nimevahetus viskas õhku küsimuse õige häälduse kohta, siis küsisime tallinlastelt, kuidas nemad uue tankla nime hääldavad ja mida nimemuutusest arvavad.

Üldjuhul hääldati nime Circle K ikkagi inglise päraselt ehk «söörkel kei». Leidus ka hääldusi stiilis «kirkel kei» või lihtsalt «kirkel». Mõni lähenes eriti lihtsalt: Circle K on lihtsalt «OK», viidates sellega logol olevale O tähele, mille sees täht on K.

Vastanute arvates ei ole teenindusjaama nimemuutus eriline tragöödia, ent kahtlemata oli lihtsam välja hääldada tankla endist nime Statoil. Samas märkis Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk, et ka endise tankla nime õige hääldamise üle vaieldi palju ja seda hääldatakse tänini valesti. Kui praegu hääldatakse «statoil», siis tegelikult oleks õige «staatoil».

Tomuski sõnul ei reguleeri keeleseadus ärinimedega seonduvat ja seetõttu Keeleinspektsioon ärinimede järelevalvet ei tee. Ärinimede keelekasutust reguleerib äriseadustik, mille paragrahv 12 lõige 8 kohaselt peab ärinimi olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus.

«Rohkem keelt puudutavaid nõudeid äriseadustik ärinimele ei esita, eesti-ladina tähestiku nõue on Circle K puhul täidetud,» märkis Tomusk.

Kuna võõrkeelne väljend Circle K on rahvusvaheline kaubamärk, siis võiks Tomuski sõnul selle puhul põhimõtteliselt kõne alla tulla ka keeleseaduse paragrahv 16 lõige 3, mis sätestab: kaubamärgi kasutamisel isiku tegevuskoha tähisena või välireklaamis tuleb kaubamärgi võõrkeelne osa, mis sisaldab olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta, esitada ka eestikeelsena.

«Kuid väljend Circle K ei sisalda mitte mingisugust teavet tegevuskoha (kütusetankla), pakutava kauba (kütus, erinevad autotarvikud, toiduained, soojad võileivad, kohv) ega teenuste (näiteks autopesu) kohta,» rääkis Tomusk.

Paljude kaubamärkide võõrkeelne sõnaline osa sisaldab eespool mainitud olulist teavet, näiteks on neis sõnad restaurant, food, fashion. «Nende puhul tuleb võõrkeelne teave ka eesti keeles edasi anda. Kuid ka nende puhul ei nõua keeleseadus kaubamärgi omanikult kaubamärgi muutmist - seda võib kasutada täpselt sellisena, nagu see on,» rääkis Keeleinspektsiooni peadirektor.

«Laiema tendentsina on aga täheldatav Eesti ärinimede võõrkeelestumine, mida ei saa meie avaliku ruumi seisukohalt sugugi positiivseks pidada,» nentis Tomusk.

Tagasi üles