/nginx/o/2016/12/08/6154417t1hc6dd.jpg)
Endine majandus- ja taristuminister Kristen Michal (RE) kiitis praeguse valitsuskoalitsiooni avalikustatud kolme aasta taristuinvesteeringute kava, kuid julgustab olema veelgi ambitsioonikam ja ehitada kümne aastaga neljarealiseks ka pealinna ühendusteed Tartu, Narva ja Pärnuga.
Michali hinnangul on investeeringud teedesse ja raudteesse igal juhul positiivsed. «Vaadates praegust jaotust, sest lõplik kava selgub alles sügisel eelarves, on minu arvates positiivne, et Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks ehitamine jätkub ja selles osas ei ole enam mingit ebakindlust,» lausus ta ja tõi välja ka Tallinna-Pärnu ja Tallinna-Narva maanteelõigud, kuhu läheb samuti raha juurde.
«See on kindlasti hea uudis. Ma julgustaksin valitsust võimaluse ja tahtmise korral otsima lähiaastatel isegi suuremamahulisemaid investeeringuvõimalusi,» rääkis Michal. Ta märkis, et just ohtlikumad teelõigud tuleks 2+1 mudelile ümber ehitada.
Michali hinnangul väärib majandus- ja taristuminister Kadri Simson tunnustust Lelle raudteelõigu välja jätmise eest investeeringute kavast. «Ma toetan minister Simsoni otsust, sest ka Pärnu enda juhtide ootus on olnud lennujaama rekonstrueerimine, mida nad ise kohapeal hiljem ülal peavad ja lisaraha Tallinna-Pärnu maanteesse. Seega on see samm loogiline ja varasema jutuga kooskõlas,» lausus ta.
Rahavajadus raudteesse on Michali arvates kindlasti suurem. «Olukorras, kus kaupa on kogu aeg vähem, tuleb maksumaksjal selleks, et raudteede ohutus ja kiirused kasvaksid, igal juhul ka tulevikus panustada. See on hädavajalik tegelikult,» tõdes ta.
Taristuinvesteeringute kogumahtu – kolme aasta peale 135 miljonit eurot – hindab Michal pisut tagasihoidlikuks. Endine minister tõi võrdluseks välja, et maanteeameti senine aastaeelarve on koguni 250-270 miljonit.
«See ei ole liiga suur summa. Ma julgustaksin valitsust võtma sahtlist välja selle plaani, et kõik kolm suuremat suunda: Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva ja Tallinn-Pärnu ehitada algusest lõpuni neljarealiseks,» rääkis ta.
Selleks kuluks kümne aastaga poolteist miljardit eurot ja Michali sõnul peaks valitsus selle jaoks muutma ambitsioonikamaks ka oma erastamisprogrammi. «Eesti saaks sellega tegelikult hakkama,» lisas ta.
Haapsalu raudtee esimese etapi kohta, mille järgi ehitatakse tuleval aastal 8 miljoni euroga raudteelõik Riisiperest Turbasse, ütles endine minister, et kui selline on Ratase valitsuse kindel tahtmine, siis on see loogiline ja võib öelda, et valitsus elavdab majandust ja raudtee läheb Haapsallu.
Ossinovski: Michal saab oma populismis kindlasti EKRE toetuse
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski ütles sotsiaalmeedias Michali seisukohti kommenteerides, et erinevalt opositsioonist ei saa valitsus lubada korraga suuremat kulutamist ja madalamaid makse. «Meie eelarvekava on vastutustundlik ja tasakaalukas.»
«2014. aastal kukkus IRL opositsiooni ja hakkas ründama valitsust korraga kahe vastandliku sõnumiga. Ühelt poolt rünnati meid, miks me nii palju kulutame ehk viime eelarve defitsiiti. Teiselt poolt nõuti kaitseminister Mikserilt kaitsekulude kasvatamist koheselt 50 protsendi võrra,» kirjutas Ossinovski.
«Kolm aastat hiljem on Reformierakond opositsioonis. Michal ütleb meile, et me kulutame liiga palju. Ja natuke aega hiljem ütleb sama Michal, et kulutame liiga vähe,» jätkas ta.
«Michal saab oma populismis aga kindlasti EKRE toetuse, kellega Reformierakond ongi juba valmis leivad ühte kappi panema. Taavi Rõivas, muide, ei pidanud liberaalse erakonna liitu paremäärmuslastega võimalikuks. Uued tuuled Reformierakonnas on kahtlemata kohal ja muutus on tuntav.»
Valitsus jõudis tänasel kabinetinõupidamisel kokkuleppele suuremahuliste transpordi taristuinvesteeringute plaanis, muuhulgas investeeritakse Haapsalu raudteesse ja kolme suure maantee kvaliteedi parandamisse.
Plaan näeb ette Tallinna-Tartu, Tallinna-Pärnu ning Tallinna-Narva suunal transporditaristu kvaliteedi tõstmise nii raudteel kui maanteel. Samuti tehakse investeeringuid regionaalsete lennujaamade, transiitteede ja Haapsalu raudtee arendamiseks.
Aastatel 2018-2020 investeerib valitsus transpordi taristusse täiendavalt 135 miljonit eurot.