Suurbritannia Coventry Ülikooli professori Ted Cantle’i sõnul on Eesti ja Vene koolide tihe koostöö kasulik ka eestikeelsetele noortele, kuigi seda ei taheta sageli tunnistada.
Välisekspert: eesti-vene koostöö on kasulik ka eesti noortele
30. märts 2011, 13:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tema sõnul aitab selline kogukondade piire ületav koostöö saada paremini hakkama globaliseerunud maailmas, mis tähendab näiteks paremaid võimalusi tööd saada ja karjääri teha.
«Nad ei saa tööd, võimalusi, kui pole laiemat kogemust,» rääkis Cantle Tallinnas Õpetajate Majas konverentsil «Koolidevaheline koostöö ja kultuurideülene integratsioon».
Ta toetus oma ettekandes Suurbritannia kogemusest, mis elas 2001. aastal üle rassirahutused ning töötas selle põhjal välja kogukonnasidususe programmi.
«Rahutuste põhjus oli asjaolu, et inimesed elasid paralleelsetes keskkondades, rääkisid erinevat keelt, olid eri usku, käisid erinevates koolides jne. Nad elasid hirmus,» rääkis Cantle. Tema sõnul räägitakse juba ainuüksi Londoni koolides enam kui 300 keelt ning maapiirkondades on vastav number 50.
Professori väitel oli brittide reaktsioon lõimumise muutmine tegelikuks – et erinevate kogukondade esindajad kohtuks üksteisega, õpiksid teineteiselt jne, kusjuures suure tähelepanu osaliseks sai kool.
Cantle’i sõnul loodi selleks nn müüdilõhkumisprogrammid, mis tähendas, et koolides räägiti ühiskonnas tundlikel teemadel, lahati probleeme läbi kooli teatrietenduste, kutsuti kooli lapsevanemaid jne.
«Haridus on parim viis barjääride ja müütide lõhkumiseks ning tõhusaim on teha seda läbi näost näkku kontaktide,» rääkis Cantle.
Samast tõdemusest lähtuvalt käivitati Suurbritannias ka sõpruskoolide programm. Kui Eestis on kombeks valdavalt omada sõpruskooli välismaal, siis Cantle’i sõnul saab sama teha ka ühiskonna siseselt.
Ta rääkis, et alguses olid mõnes kohas Suurbritannias lapsevanemad algatuse vastu, öeldes, et nad ei taha, et nende lapsed õpiksid lähemalt näiteks moslemi kultuuri või vastupidi inglise väärtusmaailma. Nüüdseks on Cantle’i sõnul vastuseis kadunud, sest saadakse aru, et laiem kogemus annab lastele globaliseeruvas maailmas eelise.
Tema väitel on tähtis, et kooli juhid mõtleksid läbi, mida me tahame oma koolidele ja õpilastele. Professori hinnangul on usutav, et tahetakse siiski tulevikku, mis võtab omaks globaliseerumise ega karda muutusi.
Ta märkis ka, et tegelikult oleks võimalik taolist projekti Eesti praeguste õppekavade valguses siingi ellu viia, kusjuures see ei pea tähendama lisakohustusi ega eelda lisaraha, vaid lihtsalt mõningate asjade teisiti tegemist.